Mu aias on ligi 80 erinäolist emajuurt, aga ikka on vähe, ütleb neid erilisi lilli kasvatav aednik

Minu armastus emajuurte vastu tärkas ligi paarkümmend aastat tagasi loetud artiklist, kus muu hulgas oli juttu süstlehisest emajuurest. Tundsin, et mul on neid kohe vaja, ja tellisingi Inglismaalt kümneid sorte ja liike.

Nüüdseks on mu aias ligi 80 erinäolist emajuurt, aga ikka on vähe. Emajuured on niivõrd mitmekesised. Aianduses leidub üldse palju põnevat, mida tahaks oma aias katsetada.

Kõik siin kirjeldatud emajuured saavad igas aias hakkama, aga õnnestumiseks on vaja teada paari kõige olulisemat tegurit: kas taim eelistab happelist mulda või tahab kasvada hoopis lubjakivide läheduses. Kindlasti eelistavad nad kõik päikselist kasvukohta. See ongi kogu tarkus. Mina oma emajuuri ei väeta (kes neid mägedes väetab?) ja sellest hoolimata kasvavad nad hästi.

Kuigi enamikul emajuure liikidel on eri toonides sinised õied, leidub ka punakate, kollaste, valgete ja isegi kreemikate õitega liike. See teebki emajuured eriliseks ja põnevaks.