Minu tütre sünnipuu on lodjapuu. Veel enne kui ta sündis, hakkas meile metsas kraavi ääres silma imeilusate punaste marjadega põõsake. Põõsas oli nii ilus, et tõime ta koju ja kui Aotäht novembris sündis, siis istutasime lodjapuulapse kaevu juurde. Nüüd on pisike põõsas sirgunud kolme meetri kõrguseks. Igal kevadel on tal küljes uhked valged õied. Algul avaneb lapse peopesa suuruse õisiku välimine ring ja sealt ikka sissepoole järgmised õied. Esimeste poolavanenud õiekausikestega õisik meenutab saami sõlge, kus äärmised kausikujulised litrikesed on justkui seatud püüdma kurje pilke. Küllap on õide puhkevas lodjapuuõisikus mingi kaitsevägi, igatahes põhjala rahvad pidasid sest puust väga lugu ja otsisid talt kaitset.

Lodjapuu koort keeta siis, kui kuuriided ei ole hästi, on valuga. Kui viis lodjapuu marja ära süüa, siis valu kaob kah ära, õitest võib kah teed teha. Puhja

Marjad vajavad öökülma

Kuigi meie vanasõna ütleb, et ilu ei panda padaje, saab lodjapuult ka huvitava maitsega marju. Tõsi, kõigile need ei meeldi, sest maitsevad veidi kirbelt ja lõhnavad päris kummaliselt. Selleks et neid süüa, tuleb öökülmadel kindlasti lasta lodjapuumarju enne näpistada või hoida neid veidi aega sügavkülmas. Külm teeb isegi natuke mürgise oleku maitsvateks marjadeks. Säravpunastest ja veidi läbipaistvatest pärlisuurustest marjadest tegid vanemad Lõuna-Eesti inimesed torte, kooke ja mahlagi. Lodjapuumarjade mahl on mitmeti kasulik, selles on vitamiine ja on väidetud, et kui lodjapuumarja vistrikule pigistada, kaduvat see ühe ööga. Väga kasulik on ka lodjapuumarju kuivatada ja neist jahu jahvatada. Rukkijahuga segades saab sellest maitsvaid ja tervislikke kakukesi. Meie peres on külmavõetud lodjapuumarjadest ja keefirist tehtud maitsvat kokteili. Iseasi on selle lõhn…

Leevikesed ja siidisabad levitavad lodjapuud, sest nende keha seemneid ei seedi.

Lindude lemmik

Lodjapuu on meie omamaine heitlehine põõsas kuslapuuliste sugukonnast. Harilik lodjapuu on kuni nelja meetri kõrgune tugevasti harunev põõsas. Noored võrsed on kandilised ja hallid, vanemana muutuvad hallikaspruuniks ja lõhenenuks. Lehed on vastakud, 3–5 hõlmaga. Mai lõpus puhkevad suurte õisikutena valged õied. Äärmised steriilsed õied on palju suuremad kui need, mis jäävad õisiku keskele. Viljad on kuni sentimeetrise läbimõõduga erepunased marjasarnased luuviljad, mis muutuvad pärast öökülmi erkpunaseks ja läbipaistvaks. Marjade lõhn on veidi ebameeldiv.

Meil nimetatakse lodjapuud rahvakeeles õispuuks ehk kalinapõõsaks. Populaarne on lodjapuu meist ida pool, kus ta kannabki kalina nime. Lodjapuu on Ukraina rahvuspuu, tema punane värvus sümboliseerib naiselikku ilu, armastust ja õnne. Lodjapuud nimetatakse pulmapuuks. Temast on inspireeritud üle maailma tuntud vene laul „Kalinka“. Lodjapuumarjadest on keedetud teed ja moosi, neid on kasutatud küpsetistes. Lodjapuust tehti piibupitse, sest tema okstest saab säsi vardaga kergesti välja lükata. Osa marju jääb aga igal aastal põõsa külge ja kui ilusad suletutiga siidisabad oktoobri lõpus põhjamaalt saabuvad, on terve puu neid linde tihedalt täis. Lodjapuumarjad maitsevad siidisabadele rohkemgi kui pihlakad.

Lodjapuuõisikus avanevad esmalt välimise ringi õied.

TASUB TEADA! Lodjapuu kasulik toime

* lodjapuukoorest keedis soodustab vere hüübimist

* leevendab menstruatsioonide valulikkust

* lodjapuukoore pulber või tinktuur vähendab pingepeavalusid

* langetab vererõhku

* ergutab südamelihase tööd

* viljad ajavad higistama

* mahl ravib nahahaigusi

Vanarahva ravimikapis

Ka rahvameditsiinis on teda hoolega kasutatud. Lodjapuuõitest valmistatud teega pesti end löövete korral. Teed joodi köha, külmetuse, verevaesuse, selja- ja rinnahaiguste puhul. Marja- ja õieteega raviti tiisikust. Kollatõve leevendamiseks kasutati lehti, koort, juuri ja marju. Langetõbe ja kõhuvalu raviti viljadega. Peavalu vastu pandi vilju kõrvadesse. Koorekeedist on kasutatud verejooksu sulgemiseks. Kuivatatud viljadest valmistatakse teed, mis sisaldab rohkesti C-vitamiini. Nahahaigusi tohterdati noortest värsketest võrsetest vannide ja mähistega.

Praegu kasutatakse ravimina peamiselt kevadise mahlajooksu ajal kogutud lodjapuukoort ja kuivatatud lodjapuumarju. Pooltooreid vilju ei tohi kindlasti süüa, aga ka külma käest näpistada saanud marjad võivad mõnel oksendamise esile kutsuda.

Lodjapuukeedise tee ajab higistama.

RETSEPT Lodjapuumarjapirukas

800 g pärmitainast

500 g lodjapuumarju

1 muna

100 g suhkrut

3 sl mett

Jaota pärmitainas kaheks osaks. Rulli suurem osa lahti ja aseta võiga määritud pannile, selle peale laota suhkru ja meega segatud lodjapuumarjad. Rulli lahti ka väiksem tainaosa ja kata sellega pirukas. Näpi küljed kokku, kaunista pirukas tainast voolitud lehtedega. Pintselda lahtiklopitud munaga. Küpseta 220kraadises ahjus 30 minutit.