Ukraina rahvuspuu - lodjapuu - marjad muutuvad maitsvaks pärast öökülma näpistamist
Tänavu on lodjapuu lopsakate marjakobarate aasta. Kuigi lodjapuu levitab aias haigusi ja tõmbab ligi kahjureid, on ta tõeline aia ehe.
Kõige põnevamad ongi lodjapuud sügisel, kui esmalt lähevad punaseks marjad ja seejärel natuke sõstrapõõsaste omi meenutavad lehed. Siis saabki lodjapuust aia ehe.
Minu tütre sünnipuu on lodjapuu. Veel enne kui ta sündis, hakkas meile metsas kraavi ääres silma imeilusate punaste marjadega põõsake. Põõsas oli nii ilus, et tõime ta koju ja kui Aotäht novembris sündis, siis istutasime lodjapuulapse kaevu juurde. Nüüd on pisike põõsas sirgunud kolme meetri kõrguseks. Igal kevadel on tal küljes uhked valged õied. Algul avaneb lapse peopesa suuruse õisiku välimine ring ja sealt ikka sissepoole järgmised õied. Esimeste poolavanenud õiekausikestega õisik meenutab saami sõlge, kus äärmised kausikujulised litrikesed on justkui seatud püüdma kurje pilke. Küllap on õide puhkevas lodjapuuõisikus mingi kaitsevägi, igatahes põhjala rahvad pidasid sest puust väga lugu ja otsisid talt kaitset.
Lodjapuu koort keeta siis, kui kuuriided ei ole hästi, on valuga. Kui viis lodjapuu marja ära süüa, siis valu kaob kah ära, õitest võib kah teed teha. Puhja
Marjad vajavad öökülma
Kuigi meie vanasõna ütleb, et ilu ei panda padaje, saab lodjapuult ka huvitava maitsega marju. Tõsi, kõigile need ei meeldi, sest maitsevad veidi kirbelt ja lõhnavad päris kummaliselt. Selleks et neid süüa, tuleb öökülmadel kindlasti lasta lodjapuumarju enne näpistada või hoida neid veidi aega sügavkülmas. Külm teeb isegi natuke mürgise oleku maitsvateks marjadeks. Säravpunastest ja veidi läbipaistvatest pärlisuurustest marjadest tegid vanemad Lõuna-Eesti inimesed torte, kooke ja mahlagi. Lodjapuumarjade mahl on mitmeti kasulik, selles on vitamiine ja on väidetud, et kui lodjapuumarja vistrikule pigistada, kaduvat see ühe ööga. Väga kasulik on ka lodjapuumarju kuivatada ja neist jahu jahvatada. Rukkijahuga segades saab sellest maitsvaid ja tervislikke kakukesi. Meie peres on külmavõetud lodjapuumarjadest ja keefirist tehtud maitsvat kokteili. Iseasi on selle lõhn…
Lindude lemmik
Lodjapuu on meie omamaine heitlehine põõsas kuslapuuliste sugukonnast. Harilik lodjapuu on kuni nelja meetri kõrgune tugevasti harunev põõsas. Noored võrsed on kandilised ja hallid, vanemana muutuvad hallikaspruuniks ja lõhenenuks. Lehed on vastakud, 3–5 hõlmaga. Mai lõpus puhkevad suurte õisikutena valged õied. Äärmised steriilsed õied on palju suuremad kui need, mis jäävad õisiku keskele. Viljad on kuni sentimeetrise läbimõõduga erepunased marjasarnased luuviljad, mis muutuvad pärast öökülmi erkpunaseks ja läbipaistvaks. Marjade lõhn on veidi ebameeldiv.
Meil nimetatakse lodjapuud rahvakeeles õispuuks ehk kalinapõõsaks. Populaarne on lodjapuu meist ida pool, kus ta kannabki kalina nime. Lodjapuu on Ukraina rahvuspuu, tema punane värvus sümboliseerib naiselikku ilu, armastust ja õnne. Lodjapuud nimetatakse pulmapuuks. Temast on inspireeritud üle maailma tuntud vene laul „Kalinka“. Lodjapuumarjadest on keedetud teed ja moosi, neid on kasutatud küpsetistes. Lodjapuust tehti piibupitse, sest tema okstest saab säsi vardaga kergesti välja lükata. Osa marju jääb aga igal aastal põõsa külge ja kui ilusad suletutiga siidisabad oktoobri lõpus põhjamaalt saabuvad, on terve puu neid linde tihedalt täis. Lodjapuumarjad maitsevad siidisabadele rohkemgi kui pihlakad.
Vanarahva ravimikapis
Ka rahvameditsiinis on teda hoolega kasutatud. Lodjapuuõitest valmistatud teega pesti end löövete korral. Teed joodi köha, külmetuse, verevaesuse, selja- ja rinnahaiguste puhul. Marja- ja õieteega raviti tiisikust. Kollatõve leevendamiseks kasutati lehti, koort, juuri ja marju. Langetõbe ja kõhuvalu raviti viljadega. Peavalu vastu pandi vilju kõrvadesse. Koorekeedist on kasutatud verejooksu sulgemiseks. Kuivatatud viljadest valmistatakse teed, mis sisaldab rohkesti C-vitamiini. Nahahaigusi tohterdati noortest värsketest võrsetest vannide ja mähistega.
Praegu kasutatakse ravimina peamiselt kevadise mahlajooksu ajal kogutud lodjapuukoort ja kuivatatud lodjapuumarju. Pooltooreid vilju ei tohi kindlasti süüa, aga ka külma käest näpistada saanud marjad võivad mõnel oksendamise esile kutsuda.
