„Kuna mul mingit aiandusharidust pole ega aiakujundusest ma ka midagi ei teadnud, tegin alguses muidugi vigu. Sattusin igas taimeaias eufooriasse nagu laps mänguasjapoes, võtsin ühte ja teist. Muidugi on siin taimi ka välja läinud, sest alguses ma ei teadnud, et eelkõige peaks taimele olemasolev pinnas sobima. Valisin ikka välise meeldimise järgi. Ja ega ma ei hakanud ju kohe mingit suurt peenart planeerima, panin nad maha, nagu see algajatel ikka käib – siia tuti ja sinna tuti. Kui siis ühel päeval kuulsin Sandrit niitmise ajal jorisemas, et kes see tark siia neid nuustikuid on ühekaupa istutanud. Siis sain aru, et tuleb need tutsakad kuidagi istutusaladesse ühendada,“ meenutab Thea, kuidas juhuslikust istutustuhinast hakkas pikapeale kooruma teadlikumalt kujundatud aiaruum.

Jaga
Kommentaarid