FOTOD | Kevad käes? Aedades õitsevad juba lilled ja vahtrast saab mahla
(8)
Tundub, et samal arvamusel on ka osa kevadlilli, mis on ninad mullast välja pistnud või lausa õitsema hakanud. Sotsiaalmeedia kubiseb õitsevate aialillede fotodest.
12 kuu muinasjutus saatis võõrasema vaeslapse keset südatalve lumikellukesi otsima, aga praegu ongi südatalv ja õitsvaid lumikellukesi leiab mitmelt poolt Eestist. Siin-seal on õied lahti löönud ka kannikesed, kirikakrad, lumeroosid ja isegi priimula. Sinililled õitsesid Saaremaal juba detsembris. Vaata galeriist Maakodu Facebooki sõprade pilte praegu õitsevatest lilledest.
Vähe sellest, saab ka juba vahtramahla. Vahtramahl hakkab jooksma siis, kui päeval paistab päike ja on plusskraadid, kuid öösel võib veel külmetada. Praegu on öödki plussis.
100 aasta kolmas tulemus
Keskkonnaagentuuri kliimaosakonna juhtivspetsialisti Miina Krabbi kinnitas, et tänavune talv on olnud väga soe. „Kui vaadata detsember-jaanuar keskmiste õhutemperatuuride pikka andmerida (alates 1922), siis on tänavune talv hetkel soojuselt kolmandal kohal,“ lisas ta. Kõige soojemad olid talve kaks kuud 2019/2020, sellele järgneb 2006/2007. Veebruar võib seda veel muuta.
On olnud hullemaid aastaid
Aiandusspetsialist ja aiandi Aiasõber OÜ asutaja Lembit Kaarna ütles, et tänavusel talvel tuli lumi sula maa peale ja kõik, mis kasvas, tegi seda lume all edasi, nii et taimedel polnudki talvepuhkust.
„Meie paikneme Tartu lähedal, 15–20 aastat tagasi 7. jaanuaril tolmlesid metsas sarapuud, olid nii kaugele arenenud, kuslapuudel ja leedritel olid lehed hiirekõvus. Praegu seda ei ole,“ tõi ta võrdluse oma pikast kogemustepagasist. „Tol korral oli loodusele päris suur kahju. Kui külm tuleb avanenud pungade peale, siis kahjustab. Nii et on olnud hullemaid aastaid.“
Mis saab taimedest, kui tuleb külm?
Nende aias lumikellukesed praegu veel ei õitse ja lumeroosid on nupus. „Kui nüüd külmaks läheb, siis meie kandis ei juhtu midagi hullu. Aga olud võivad üle Eesti erineda,“ tõdes aiandusspetsialist ja lisas, et kui tulbid on praeguseks ninad välja pistnud ja külm tuleb peale, siis see ei tee neile midagi ja 10 miinuskraadi ei tapa neid.
Sünoptik Kairo Kiitsak ütles Maalehele, et mudelid näitavad – veebruar tuleb keskmisest märgatavalt soojem.
„Kui veebruar tuleb soe ja märts-aprill külm, siis tuleb pahandus, aga eks loodus ka kohaneb muutustega,“ arvas Kaarna.
Ta tõi esile, et soe talv on väga soodne hispaania teetigudele, vesirottidele ja ka hiirtele. Putukaid lendab praegu hulganisti, nii et linnud ei taha söögimaja poole vaadatagi, sest toitu on palju. „Arvan, et lähiaastad tulevad hästi linnurohked just värvuliste osas,“ ütles ta.
