Anna vanadele teksastele uus elu ja õmble neist kaunis toolikate

Teksapüksid on pärast pikka kandmistki väärt materjal. Nendest on võimalik ära kasutada nii taskud, lukud, tripid, nööbid, õmblusvarud, kui harutusniididki.

Tänapäeva maailmas kasutatakse uuesti vaid tühine osa rõivastest. Enamik seisma jäänud tekstiilidest satub lihtsalt prügisse. Maailma muutmine läbi säästmise ja taaskasutuse on vahel üks lõputu tuuleveskitega võitlemine. Minu relv on lapitöö. Leiutades uusi tehnikaid ja võimalusi teksapükste taaskasutamiseks loodan maailma päriselt paremaks muuta.

Toolikate on kaetud mustriga, mis on alusriidele õmmeldud tepitud sammuõmblustest. Kinnitasin ribad alusele ja ka omavahel siksak-õmblusel teksasinise niidiga.

Töö käik

Lõikasin toolipõhja lõike järgi 2 kihti puuvillasest kangast ja ühe kihi vatiinist.

Kuna tagumisse äärde sellele toolikattele värvlikanti panna ei saanud, siis viimistlesin selle kõigepealt.

Pistsin katte sidumisnöörid puuvillaste detailide tagumise serva vahele, seadsin vatiinist detaili alumiseks ja õmblesin 3 kihti ainult ühest äärest kinni.

Pöörasin õmblusvarud sissepoole. Triikisin.

Joonistasin alusriide keskele ruudu ja sellesse diagonaaljooned.

Ääristasin ruudu tepitud ribaga.

Mustri õmblesin ruudu sisse. Kõigepealt paarikaupa tepinguribad vastaskülgede sektoritesse. Valisin ribade teksatoonid tumedamast heledamaks. Alustasin diagonaaljoontest ja lõpetasin väikese needitud taskunurgaga.

Ribade otsad lõikasin parajaks vahetult enne masinajala alla jõudmist.

Teiste vastassektorite ribade värvijärjestuse tegin heledast tumedamaks. Lõpukolmnurga lõikasin jälle neediga taskunurgast.

Õmblesin ümber valmis tuulikuploki ringis ribasid, kuni kate saavutas soovitud suuruse.

Tasandasin vatiini ja aluskangad ning kantisin katte teksavärvliga.

Värvlikantide otsaõmbluse vahele kinnitasin sidumiseks paelad.

Ideed, pildid ja õpetused on pärit Marja Matiiseni raamatust „Teksased lapitöös“.

Vaata lisaks: www.marjamatiisen.com