Päevavalgus on parim
Kui palju valgust on vaja lugemiseks, arvutiga töötamiseks, telerivaatamiseks?
Inimene näeb lugeda juba 30 lx (luksi) juures, kuid pikalt lugedes väsib silm, tekivad lihaspinged kaela ja kukla piirkonnas ning sealt edasi juba muud hädad.
Töökohal on sisevalgustuse standardi kohaselt vajalik 300-500-lx valgustustihedus sõltuvalt töö iseloomust. Kodust valgustatust aga ei normita, see on igaühe enda asi, mis lahendatakse tunnetuse järgi.
Inimesed on väga erinevad. Enamasti arvestatakse, et 60aastane vajab 5 korda rohkem valgust kui 20aastane, kuid tänapäeval on vähese päevavalguse käes viibimise tõttu terve hulk noori, kes vajavad samasugust valgust kui 60aastased.
Tegelikult määrab valgustustaseme ära valguse kvaliteet, mitte kvantiteet üksi.
Arvutiga töötada ja telerit vaadata pimedas pole soovitatav, sest ekraani heleda tausta ja ümbritseva tumeda tausta kontrasti tõttu väsivad silmad ja koos sellega kogu organism ning väheneb nähtavus, tundlikumad inimesed täheldavad isegi peavalu jms.
Kus peaks asetsema valgusti teleri või arvuti suhtes?
Valgusti asukoht ekraani suhtes peaks olema selline, et valgus ei langeks ekraanile, kuid valgustaks arvuti korral tööpinda (klaviatuuri ja lugemise-kirjutamise ala laual). Väga hea oleks, kui valgusti tekitaks arvuti ekraani taha ka mingi heledusjaotuse, mis pehmendaks kontraste.
Laualampide puhul jäävad enamasti teravad väsitavad kontrastid vaatevälja paratamatult, seega peaks ruumis põlema ka üldvalgustus, mis seda teravust pehmendaks.
Telerit ei peaks vaatama pimedas ruumis, mingi valgustus peaks alati põlema, kuid mitte ekraanile langevalt vaatamist segav. Ka läbi terava valguse ekraani vaadata ei ole hea.
Müügil on igasugust tüüpi valgusteid. Millised on silmadele kõige paremad?
Saadaval on tõepoolest igasugust tüüpi valgusteid. Enamasti ostetakse neid hinna järgi, harvem välimuse järgi.
Tegelikult on valikuks rohkem kriteeriume: kui palju energiat kulutab, kui palju sealt üldse valgust tuleb, kas valgustist tulev valgus hakkab mingit tegevust segama (hullem veel, kui pimestab), kas valgust saab ka timmerdada (s.t valgustaset reguleerida) jne.
Kas vastab tõele, et hõõglamp on n-ö inimsõbralikum kui säästupirn, mis võivat isegi allergiat põhjustada?
Hõõglambid kaovad üldse aastaks 2012. Talvel ilmus meie ajakirjanduses artikkel, kus kirjutati, et Inglismaal olla tehtud selgeks - säästulambid on tervisele isegi kahjulikud.
Inimene ei sündinud Maale selleks, et terve oma elu veeta siseruumides halva kvaliteediga valguses. Loodusvalgus on pideva spektriga ja sisaldab inimeluks kogu vajalikku energiat, et inimene oleks terve ja energiline. Kunstlikult loodud valgusallikad ehk lambid on kahjuks moonutatud spektriga ega anna enamasti samasugust valgusenergiat kui loodusvalgus.
Hõõglampi ja halogeenlampi iseloomustab küll pidev spekter, kuid selline, mis surub alla külmemad lainepikkusalad ja võimendab soojemat spektriala. Tulemuseks on mugav ja hubane soe valgus, mis meenutab päikeseloojanguvalgust ning toodab vereringesse unehormooni, et inimest magamiseks ette valmistada.
Tänapäeval põhiliselt kasutusel olevad luminofoorlambid (sealhulgas nn säästulambid) ei ole pideva spektriga, vaid üksikud lainepikkusalad on tohutult ülevõimendatud ning teised puuduvad peaaegu. Valguse näiv värv vaheldub soojast kollasest külma siniseni.
Näiteks ostes suurest poest mingi kindla värviga toote, avastame kodus selle hoopis teist värvi olevat, kui poe laes olevad lambid seda konkreetset värvi ei taasesita. Järelikult jääb ka mõnel organil meie organismis mingi energia saamata, küll aga saab mõni teine organ just pideva üledoosi. Ja kui inimene ei viibi valgel ajal ilma prillide ja läätsedeta väljas üldse, tekibki organismis korralagedus, mis võib viia talvemasenduseni, kevadväsimuseni või krooniliste haigusteni...
Inglise doktor Damien Downing ütles juba XX sajandi lõpul väga tabavalt: "Meis pole ühtki vaimset ega füüsilist ala, mida päike ei mõjutaks. Meie kehad on loodud seda vastu võtma ja kasutama mitmel eri viisil. Meid ei loodud selleks, et me end päevavalguse eest majadesse, kontoritesse, tehastesse või koolidesse peidaksime. Päikesevalgus, jõudes meieni läbi silmade ja naha, teostab filigraanset kontrolli meie üle sünnist surmani, peast sabani."
Piisab 15minutilisest päevavalguses viibimisest ilma prillide ja läätsedeta, et saada kätte tasuta "päevavalgustablett". Siis oleks meie kliimas ka vähem depressiooni ning haigusi. Õnnelikud on need töötajad, kes oma lõuna kättesaamiseks peavad minema kuskile välja sööma (muidugi jalgsi), mitte aga ei söö samas majas.
Loomulikult on olemas ka lampe, mis jäljendavad loodusvalguse spektrit väga lähedaselt, kuid kallima hinna tõttu on need märksa vähem levinud.
Sageli lausa pahandatakse meiega, et miks me nende kohta reklaami ei tee, kuid me oleme siiski valgusteid müüv ettevõte ega reklaami seetõttu lampe.
Seni veel konkurentsitult parima spektriga lambid saab kätte Durotesti poolt välja töötatud Viva-Lite'i nime kandvate lampidega (Euroopas toodetakse neid True-Lighti nime all). Ka teised tootjad on oma uute lampide väljatöötamisega jõudnud sinna lähedale, kuid UV-kiirguse osa pole veel suudetud tasakaalustada selliseks, nagu see inimesele vajalik on.
Vahel helistatakse mulle ja küsitakse, kas meie müüme neid energiat andvaid lampe. Tegelikult ei anna Viva-Lite = True-Light mitte energiat juurde, vaid lihtsalt ei võta energiat ära nagu teised - Ra-indeksiga 80+ lambid, mida igal pool kasutatakse.
Valgustitelgi on omad trendid. Mis on moes, mis silmale hea?
Valgustitele võib ju trende luua, kuid kui need häirivad inimest, siis sellised trendid läbi ei löö, vaid hääbuvad aja jooksul. Pigem võiks rääkida valgustustrendidest, mis aitavad luua keskkonnaks vajalikku, kuid meeldivat miljööd.
Üks selliseid vajalikke trende on valgus kusagilt, s.t valgustit peaaegu ei märkagi, kuid valgus täidab oma ülesande, valgustades vajalikke pindu hajusalt. Seetõttu on viimastel aastatel saanud kogu maailmas populaarseks ülavalgusega rippvalgustid, mis laest hajusalt tagasi peegeldunud valgusega tekitavad ruumis meeldiva miljöö.
Rohkema valgustustaseme saamiseks kasutatakse valgustis ka otse alla suunatud valgust. Ja loomulikult valgustuse juhtimine (timmerdamine). Valgustustaset muutes saab sama valgustit kasutades luua eri meeleoludeks vajalikku valgustaset, aga samas energiat kokku hoida - üks valgustase on lugemiseks, teine telerivaatamiseks jne.