Ilus ja mõnus põrand - millist materjali valida?
Põrand tõmbab pilku ja seda tunned jala all. Niisiis on põranda valik tähtis.

Sageli kaetakse põrand kas naturaalse või laminaatparketiga või laudisega. Laud on üldkokkuvõttes odavam kui plaatkatted. Laua eelis on see, et ta mõjub sooja ja naturaalsena ning on visuaalselt ka silmale kaunis. Aga selle põranda miinuseks peab nimetama seda, et materjal n-ö mängib - kuivab ja paisub, eriti radiaatorite juures ja niiskete kohtade, nagu välisukse või vannitoa ees.
Laminaat on tehismaterjal
Laminaat on tehismaterjal ning seega ei mõju ta tihtipeale nii sooja ja naturaalsena kui naturaalparkett või laudpõrand. Pigem leiab laminaatkate kasutust koridoris, köögis, kontorites. Kööki pannakse tihtipeale ka keraamilisi plaate, kas või ainult töötasapinna ette, kus niiskuse mõju põrandale võib olla suur. Laminaat võib hakata niiskusega punduma, pliidi ja kraanikausi ees aga läheb põrand tihti märjaks.
Laminaadil on mitu tugevusklassi, suur värvi- ja mustrivalik, mis annavadki talle laia kasutusala ning eripära.
Laminaatpõrandat on kerge hooldada: mustus ei imendu katte sisse ja seda on kerge eemaldada. Laminaat on tegelikult plast, mis on pressitud erinevalt immutatud papikihtide peale. Niisiis tänuväärne materjal põrandatele, mis peavad taluma suurt koormust. Samuti on hind selline, et kui tekib tahtmine teise mustriga põranda järele või kui vana kattega midagi juhtub, ei löö see valusalt rahakoti pihta ning kodu on jälle värske ja uuendatud.
Naturaalparkett on looduslik
Naturaalparketi materjalina on kasutatud erinevaid tugevaid puuliike, kõige enam tamme ja saart kuni punaste puuliikideni välja.

Probleemsetes kohtades põrandad ja alati täislaudparkett liimitakse, selleks on eriliimid.
Põrandakütte puhul ei juhtu laud- ega parkettpõrandaga midagi, kuid tuleb jälgida ülekütmise ohtu. Üle normide kütmine toob esile parketi kaardumise ja pragude tekke. Temperatuurimuutused mõjuvad põrandale igal juhul halvasti.
Parketti on saadaval kõikvõimalikes mustrites. Hinnatakse seda, kui ühtlane ta on. Kirjuma spooni puhul on hind üldjuhul odavam.
Kui veel 2000. aastate algupoolel parkett liimiti põrandale, siis enam seda ei tehta, vaid pannakse kokku klic-kloc süsteemiga. Mõte on selles, et oleks mugavam paigaldada ning kui mõni lipp saab rikutud, siis on võimalik see välja vahetada. Naturaalparkett on Eesti kodudes väga sooja vastuvõtu leidnud, kuuludes kindlasti enim müüdud põrandakatete sekka.
Rullmaterjalid
Rullmaterjalina on tuntud linoleum ja PVC. Linoleum on valmistatud loodusliku kiuga, PVC tehiskiuga. Neid pannakse enamasti üldkasutatavatesse ruumidesse - koridorid, bürood, ka köögipõrandad.
Neid on nii antistaatilist kui ka staatilist, hinnalt esimene umbes kolmandiku võrra teisest kallim. Üldjuhul mõlemad liimitakse maha. Värvi- ja mustrivalik on väga suur.
Vähe tuntud kork
Meil tuntakse põrandakattematerjalina vähe korki, mis näiteks Soomes on väga populaarne. Ta on soe ja pehme looduslikust korgipuu koorest, pidades asjatundjate väitel kinni ka veesoonte mõju. Kuna kork on pehme, kaetakse pind lakiga.
Korkpõrandat pannakse eelkõige magamistubadesse, just seal pidavat ta hästi mõjuma ja sisemisi pingeid maha võtma.
Vaipkate
Vaipkatted on liimitavad ja mitteliimitavad, kuid on ka teibitavaid. Kui vaipkate on palju käidaval põrandal, vahetatakse seda paari-kolme aasta tagant. Kodus võib vaipkate vastu pidada kümneid aastaid.
Vaipkatte sorte on väga palju, ka materjali järgi on valik suur. Vaipkatteid pannakse kodudes elu-, magamis- ja lastetubadesse, asutustes ka fuajeedesse.
