Tolm trügib kopsu
Tervisele ohtlikku tolmu tekitavad räni, asbest, põlevkivi ja selle tuhk, tsement, jahu, loomade nahaosised, puit jm. Tolm võib põhjustada ülemiste hingamisteede põletikku, kroonilist tolm-bronhiiti, allergilisi hingamisteede haigusi, ka kopsutolmusust ehk pneumokonioosi.
Tolm kujutab endast tahke aine ülipeeni osakesi, mis õhku sattudes seal mõnda aega hõljuvad. Tolmu tervist kahjustav toime oleneb selle füüsikalis-keemilistest omadustest: lahustuvusest, kübemete suurusest, kujust, kõvadusest, elektrilaengust.
Tööstustolmud võivad koostiselt olla anorgaanilised, orgaanilised või nende segu. Anorgaaniliste hulka kuuluvad metalli- ja mineraalitolmud, orgaanilised on näiteks loomsed ning taimsed tolmud.
Tervisele kõige ohtlikumad on anorgaanilised tolmud, eriti kvartsitolm. Kuid ka suhteliselt ohutum orgaaniline tolm, näiteks villa-, puuvilla-, puidu- või jahutolm, võib suuremates kogustes haigestumist põhjustada. Mürgiste ainete tolmud võivad esile kutsuda vastava mürgistuse.
Mida kauem tolm õhus hõljub, seda rohkem hingatakse seda sisse. Elektrilaengut kandvad tolmukübemed lendlevad õhus kauem ning püsivad kauem kopsudes, tehes seega tervisele suuremat kahju. Teravaservalised kõvast materjalist, näiteks asbestist, tolmukübemed kahjustavad hingamiselundeid ka mehaaniliselt.
Kuni 90% sissehingatavast tolmust jääb pidama ülemistesse hingamisteedesse - ninna, kõrri, hingetorru. Peenemad kübemed pääsevad alveoolidesse ehk kopsusombukestesse ning võivad tekitada kroonilist põletikku.
Tolmuallergia
Mõni tolm põhjustab allergiat. Pole harvad juhtumid, kui on tekkinud ülitundlikkus näiteks loomade kõõma ja karvade või puidutolmu suhtes. Sagedamini põhjustab allergiat kõva puidu tolm. Selline puit on tammel, kanada vahtral, eukalüptil, pöögil, eebenipuul, mustal kirsil, mahagonil, palisandril, teka-, tiik- ning mammutipuul. Neid kasutatakse ilupaneelide ja mööbli valmistamisel.
Kui koos puidutolmuga lendleb õhus formaldehüüdi, tekib allergia tunduvalt sagedamini kui ainult tolmu toimel.
Raamatukogu tolmus leidub tolmulesti ja hallitusseeni, mis võivad raamatukogutöötajatel põhjustada allergiat.
Tsemenditolm sisaldab väikeses koguses kroomi ning koobaltit, mis mõnikord samuti tekitavad ülitundlikkust.
Kopsutolmusus
Kopsutolmusus on krooniline haigus, mille peamine iseärasus on sidekoe rohkenemine kopsudes. Terve kopsukude asendub armi meenutava, hingamistalitluseks kõlbmatuga.
Normaalselt pehme, vetruv, roosakashalli värvusega kops muutub hallikasmustjaks, tihedamaks, raskematel juhtudel kohati puitkõvaks.
Kõige ohtlikum on ränidioksiidi ehk kvartsi tolm, mis põhjustab silikoosi. Vanade ahjude ja pliitide lammutamisel ning graniidi töötlemisel tekib rohkesti tolmu, mis sisaldab räniühendeid. See võib tekitada kroonilist bronhiiti ja kopsutolmusust, täpsemalt silikoosi.
Selle tõve puhul tekib õhupuuduse tunne, algul füüsilisel pingutusel, hiljem püsivalt. Hingamine sageneb ning muutub pinnaliseks. Limaskesta kahjustus põhjustab köha, rögas on lima ja tolmuosiseid. Vahel võib rindkeres tunda tuimasid või pistetaolisi valusid.
Silikoosi algjärgus ei pruugi aga mingeid vaevusi ollagi ning tõbe aitab tuvastada üksnes kopsu röntgenipilt. Kaugele arenenud silikoos võib tüsistuda kopsutuberkuloosiga.
Asbestioos
Asbestitolmuga võib kokku puutuda näiteks vanade ehitiste lammutustöödel, autoremondi ja -hoolduse juures. Kõige ohtlikumad on vana isolatsiooni eemaldamisega seotud tööd.
Asbestikiud ei sadene nagu muu tolm, vaid heljuvad õhus. Tolmuosakesed on nõeljad, mistõttu need mõjuvad limaskestadele mitte üksnes keemiliselt, vaid ka mehaaniliselt. Asbestitolmuga pikka aega kokkupuutunud inimesed kaebavad köha, hingeldust ja valu rindkeres, hiljem lisandub nõrkus ning väsimus. Neil diagnoositakse kroonilist ülemiste hingamisteede põletikku ja kroonilist bronhiiti, samuti kopsutolmusust - asbestoosi.
Asbestil on ka vähki tekitavad omadused, seda seostatakse kopsu-, suuõõne-, neelu-,
kõri-, neeru- ja seedeelundite vähiga, eelkõige aga mesotelioosiga. Viimane on kopsu- ja kõhukelme ning seedeelundite pahaloomuline kasvaja.
Suitsetajatel, kes puutuvad kokku asbestitolmuga, esineb kopsuvähki mitu korda sagemini kui mittesuitsetajatel. Mõnikord ilmneb haigus alles siis, kui inimene on juba pensionil.
Kuidas end kaitsta
Õhu tolmusisaldust on võimalik vähendada ventilatsiooni, põrandate niisutamise, eripuhastussüsteemiga tolmuimeja jm abil.
Palju kasu on isiklikest kaitsevahenditest - respiraatorist, tolmumaskist (aitavad ka lihtsalt mitmekordsest marlist valmistatud maskid), kaitseprillidest, eririietusest ja kaitsekinnastest.
Kõik tolmuse töö tegijad peavad arstil end laskma korrapäraselt läbi vaadata.
