Moodne orhidee – dendroobium
Dendroobiumite perekonna nimi Dendrobium tuleb kreeka keelest: dendron tähendab puud ning bios elama. Nimi viitab dendroobiumite omadusele kasvada puutüvedel ja okstel, kuigi perekonnas on ka kaljudel kasvavaid liike. Looduslik kodumaa ulatub Kagu-Aasiast Austraaliani.
Väärisdendroobiumid (D. nobile) on saanud väga populaarseks tänu oma kaunitele õitele, mis ümbritsevad kahe- kuni neljaõieliste kimpudena lihakaid varsi (nn tuberiide). Õied püsivad kaua, mõnikord need ka lõhnavad ning vahel on neil huule neelus erksavärviline laik. Õisi võib olla korraga nii palju, et varsi pole õieti nähagi.
Väärisdendroobium tahab õhurikast ja väga valget kasvukohta, kuid samas ka kaitset kevadise ereda päikese eest. Kui taimel hakkavad kasvama noored võsud ning tekkima rohelised juureotsakesed, on see vihje, et teie hoolealusel algab uus kasvuaeg. Siis hakake teda rikkalikumalt kastma. Iga paari nädala tagant andke talle ka nõrka orhideeväetise lahust. Hea oleks taime kasta ja piserdada vihmaveega.
Suveks võite dendroobiumi viia õue poolvarjulisse paika. Septembrist alates tahab väärisdendroobium jahedat (öösel 8-15º) ja hästi valget õhurikast kasvukohta, nüüd võib ta olla lõunapoolsel aknal. Lõpetage väetamine ning hakake vähem kastma - see on vajalik õiepungade tekkeks.
Kui varrele tekib hulgaliselt ainult tütartaimi (nn keike), kuid mitte õiepungi, siis on selles tavaliselt süüdi liiga soe ruum või ülemäärane väetamine.
Kui õiepungad on tekkinud, võite temperatuuri vähehaaval tõsta 18 kraadini. Kastke väga tagasihoidlikult, kuni kevadise kasvu alguseni.
Dendroobiume kasvatage orhideemullas ja suhteliselt väikeses potis. Võite nad istutada ka männikorba tükile või korvi. Uude mulda pange taim 2-4 aasta järel või siis, kui pinnas on pudiks kõdunenud.
Kui täiskasvanud varrele on sirgunud tütartaim, millel on juba ilusad juurekesed all, võite selle eraldada ning aidata iseseisvasse ellu. Esialgu meeldib talle areneda turbasamblas, hiljem orhideemullas.
Hariliku dendroobiumi (D. bigibbum) õied asuvad õisikutes, mis kasvavad välja ülemiste lehtede vahelt. Teda tuntakse nii toalille kui ka Singapurist või Taist toodud lõikelillena. (Eestis viimasel ajal rohkem toalillena, vähem on näha lõikeõisi). Ta on pärit aladelt, kus talvelgi ei lange temperatuur alla 18º, seega sobib soe ruum talle paremini.
Kuid palju valgust ja õhku tahab temagi. Sügisel ja talvel olge kastmisega väga tagasihoidlik, sest taime juured lähevad kergesti mädanema. Õhuniiskus olgu suur, mullal aga mõõdukas.
Eelmisel aastal müüdi Eestis esmakordselt Kingi dendroobiumi (D. kingianum) sorte. Väikeste, sageli väga meeldivalt lõhnavate lillakate õitega orhidee eelistab jahedat ja valget kasvukohta. Soojas-umbses ruumis kasvab ta küll kenasti, kuid ei õitse. Suvel väljas olemine muudab taime tugevaks, aidates kaasa talvisele õitsemisele.
