Eesti Terviserajad – meie kõigi tervise heaks!
"Esimene tõsisem diskussioon terviseradade olukorra ja vajalikkuse kohta tõusis päevakorda ligi viis aastat tagasi, kui Eesti Suusaliidu juhatus pärast talihooaja lõppu arutas spordiala tulevikuperspektiive. Olid teada kahe aasta pärast Torino taliolümpiamängude Eesti lootuste nimed, kuid kui mõte liikus tulevikku uute noorte sportlaste peale, jäi vastustering ahtaks. Tõdeti, et kuna tasuta kvaliteetseid ja meeldivaid looduslikke sportimisvõimalusi napib, on raske leida argumente, miks noored peaksid tubastest mugavustest sportima tulema," jutustab Jaanus Pulles.
Sellises väheoptimistlikus situatsioonis otsustas suusaliidu juhatuse liige Toomas Annus kaardistada terviseradade hetkesituatsiooni. Suve lõpuks oli pilt selge. Kaardistatud oli üle 20 keskuse, nende võimalused ja arengunägemused.
Ühtpidi oli Pullese sõnul tulemus rõõmustav, sest Eestis on palju traditsioonilisi kohti, kus looduses liikumise võimalus kenasti hoitud. Teisalt oli muljetavaldav ka hädavajalike investeeringute suurus, mis keskuste kvaliteetse tasemeni viimiseks hädavajalik oli.
Kuna tehtavad investeeringud Eesti terviseradadesse olid väga mahukad, loodi Merko Ehituse, Hansapanga ja Eesti Energia initsiatiivil 2005. aasta kevadel sihtasutus Eesti Terviserajad.
"Mullu kevadel, kui algselt planeeritud ühistegevuse ja -panustamise kolmeaastase perioodi tähtaeg täis sai, tõdeti rõõmuga, et esialgu seatud eesmärk on täidetud: valgustatud terviseradade olemasolust on saanud kvaliteetse elukeskkonna mõiste sisu lahutamatu koostisosa. Eestimaa elanikkonna mõtteviis ja hoolimine oma tervisliku enesetunde eest on tunduvalt paranenud," möönab Pulles.
Külastajate tagasiside näitab kitsaskohad kätte
Hetkel on Eestis juba umbes 35 terviserada ja -keskust, mis on saanud tuge või investeeringuid Eesti Terviseradade arendusprojektist. Sellest olulise panuse on sihtasutus andnud rohkem kui 20 keskusele, mille kohta saab öelda, et need on nüüd tõesti kvaliteetsed, pimedal ajal valgustatud ja pidevalt hooldatud. Need keskused omavad spordiinventari laenutust, mänguväljakuid ja talveperioodil lumeparke. Eesti looduslik mitmekesisus annab aga uuteks tegevusteks ja samuti uute kohtade tekkeks ammendamatult võimalusi.
Kõige kasutatavamad keskused on Tallinnas asuvad Nõmme spordikeskus, Pirita tervisekeskus ja Pärnumaal Jõulumäe tervisespordikeskus. Kena ja hinnatud koht on Kõrvemaa terviserajad, kus ühise radade võrgustiku abil on ühendatud nelja valla viis keskust, mis seni tegutsesid oma territooriumil lokaalselt. Nüüd on võimalik rattaga sõita või suusatada keskuseid ühendaval rajal kokku 63 kilomeetrit.
Kiirelt arenevad ja menukad on Viljandimaa Holstre-Polli terviserada ning Ida-Virumaa Pannjärve tervisespordikeskus. Arendamisel ja täiustamisel on rida projekte - lõppemas on Pirita terviseraja ohutumaks muutmine ühesuunalise liikumise võimaluse juurdetoomisega ning Põltsamaa Kuningamäe esimese valgustatud rajaosa ehitustööd.
Samuti lahenduste leidmine Nõmme ja Pirita lumegarantiiga kindlustatud rajalõikude pikendamiseks ning Tartumaal Vooremaa tervisekeskuse rajavõrgu rekonstrueerimine ja rajalõikude valgustamise ettevalmistamine. Samuti käib Narva Pähklimäe radadel valgustuse ehitamine ja Haapsalu Paralepa terviseraja rekonstrueerimise tööd.
Ulatuslikud projekteerimistööd on hoo sisse saanud Värska ja Palivere keskustes. Euroraha toel on Jõulumäel ja Holstre-Pollis kerkimas olme- ja majutushoonete seinad.
Pulles nendib, et kasutaja kvaliteediootus on täna oluliselt kõrgem kui neli-viis aastat tagasi. "Aga eks klient näitab kitsaskohad kätte - kui liinibuss on liiga täis, siis on ju selge, et peab ühe lisabussi käima panema.... Kui soovijad ei mahu suusatama, tuleb suusaringi pikendada! Kui meil 2004. aastal oli talvise kunstlumevõimalusega kaks murdmaasuusatamise keskust ja kaks mäesuusakeskust, siis tänavu töötab juba 11 murdmaakeskust ja kuus mäekeskust kunstlumega."
Kui palju tervisekeskuseid veel Eestisse mahub?
Pullese sõnul mahub veel küll. "Terviserajad peavad olema kõikides piirkondades, kus on suurem inimeste asustustihedus. Kõigile kättesaadav, tasuta ning ohutu looduses liikumise võimalus peab saama üldnormiks. Me ise tahame olla ja ka peame olema parimas vormis! Selle kindlustamiseks peab ka meie elukeskkond olema võimalikult heatasemeline. Ja seda aasta ringi. See tähendab, et suveperioodil oleks terviserada kuiv ja niidetud, talveperioodil sisseaetud suusarajaga ning pimedal ajal valgustatud."
Sihtasutuse üks eesmärk on tuua võimalikult palju inimesi terviseradadele ning olla sealjuures toeks ja vajadusel algatajaks hästikorraldatud rahvaspordiüritustele ning nende sarjadele. Osalemine rahvaspordiüritustel vaba aja aktiivse veetmise võimalusena peab saama omaseks võimalikult paljudele. Üritusteks valmistumine kindlustab samas regulaarse liikumisharjumuse.
Eesti Terviseradade missiooniks on aidata kaasa eelduste loomisele, et inimesed saaksid oma tervise eest ise hoolitseda. "Anda soovijale õng, mitte tassida korduvalt kala ette," toonitab Jaanus Pulles. "Kvaliteetne looduslik terviserada on oma kasutegurilt pikemas perspektiivis selgelt kõige odavama omahinnaga spordiobjekt ja kasutajale kättesaadavaim sportimisvõimalus."
- Eesti Terviseradade projekt on Merko Ehituse, Eesti Energia, Swedbanki ning Eesti Suusaliidu ja kultuuriministeeriumi algatatud ettevõtmine Eesti looduslike sportimiskeskuste uuendamiseks.
- Vaata Eesti Terviseradade kaarti Interneti-aadressilt www.terviserajad.ee.
- 24. veebruaril toimub Eesti Terviseradadel järjekordne rekordiüritus, kus summeeritakse kõikidel Eestimaa radadel ühe päeva jooksul läbitud kilomeetrid. Ürituse eesmärk on teadvustada inimestele nende kodulähedasi looduslikke terviseradu ning kutsuda kõiki üles vabariigi sünnipäeval mõnusalt ja sportlikult aega veetma.
2006. aasta fantastilisel suusatalvel toimunud üritusel fikseeris oma panuse 9141 suusatamisest ning kehalisest liikumisest lugu pidavat inimest. Registreeritud suusakilomeetrite arvuks saadi kokku 92 081,2 - see tippmark ootab ületamist!
