Järelevalveta laps on ohus
Kolmandik lastest, kes surevad, lahkuvad meie seast vigastuste või mürgituse tõttu. Kuna ilm läheb järjest kevadisemaks ja lapsed on aina enam õues omapäi, kasvab ka vigastuste oht.
Nagu näitab vigastuste ja mürgituste arv, on Eesti lapsed ja noored palju suuremas ohus kui nende eakaaslased mujal Euroopas. Meie naabermaades Soomes, Rootsis ja Norras on laste vigastussuremus koguni neli korda väiksem.
Iga viies laps Eestis vajab vigastuse tõttu haiglaravi. Mida vanemaks laps saab, seda suurem on vigastuste risk, kusjuures alates kümnendast eluaastast on kaks kolmandikku ravivajajatest poisid.
Ettenägelikkus ja esmaabioskused aitavad
Noortel, see tähendab 15-19aastastel, on vigastused ning mürgitused juba lausa peamine surmapõhjus, mis viib siit ilmast kaks kolmandikku selles eas lahkunutest.
Viimastel aastatel on vigastustesse või mürgitustesse suremised küll veidi vähenenud, kuid suurenenud on sellel põhjusel invaliidistunute arv.
Lastega juhtuvad õnnetused on peamiselt põhjustatud laste järelevalvetusest ja vähesest esmaabi andmise oskusest.
2006. aastal haigekassa tellimusel tehtud uuringu tulemused näitavad, et piisavalt ei kasutata laste jaoks mõeldud kaitsevarustust.
55% vanematest näiteks ei pea kaitsekiivrit väikelapsele jalgrattasõidul oluliseks, 70% ei kasuta kaitsmeid rula- ja rulluisusõidul.
8% 2-5aastaste väikelaste vanematest lubavad lapsed ilma järelevalveta avalikele mänguväljakutele mängima, 14% ei näe probleemi lapse mängimises üksi suurte majade vahelisel alal ning 12% lubab väikelapsel iseseisvalt lasteaiast või huvialaringist koju tulla.
20% ei ole veendunud, et vahendid, millega laps koduõuel mängib, on korras ja lapse jaoks ohutud.
Pooled vanemad ei ole oma lastele selgitanud, kuidas käituda ohtlikus olukorras või siis, kui kellegagi mängukaaslastest juhtub õnnetus.
Oht varitseb kõige sagedamini kodu lähedal
Ekspertide hinnangul aga saavadki lapsed väga sageli kannatada just kodus ja koduümbruses ning neil hetkedel, kui laps on omapäi tegutsema jäetud. Õnnetusi põhjustab sageli ka valesti paigutatud mööbel, mis osutub lapsele ohtlikuks.
Näiteks kinnitamata riiulid või akna alla asetatud laud, mille abil laps ulatub aknalauale ronima. Enamlevinud õnnetuste põhjused ongi kukkumised, samuti hingamiselunditesse sattunud esemed.
Teiste maade kogemused näitavad, et suuremat osa vigastusi saab ennetada.
Tõhusa ennetustööga võiks aastas päästa rohkem kui 60 lapse ja noore elu ning hoida ära paljud raskemad ja kergemad vigastused.
Kas olete mõelnud, millist eeskuju annate lapsele?
Kas olete jälginud, et laps täidaks kokkulepitud ohutusnõudeid ning tuletanud neid talle ikka ja jälle meelde?
Kas olete oma lapsega kokku leppinud, millised on lubatud ja millised mittelubatud käitumisviisid nii kodus kui väljaspool kodu?
Kas olete muretsenud vajalikud turvavahendid nii koju kui lapsele?
Kas olete veendunud, et teie last ümbritseb turvaline keskkond kõikjal, kus ta käib?
Kas tunnete esmaabi põhireegleid?
Kas olete selgitanud lapsele, kuidas tegutseda hädaolukorras? Kas laps teab, kuhu õnnetuse korral helistada ja mida edasi teha?
