Parkinsoni tõbi ohustab kõige rohkem põllumehi

Ajast mil Inglise füüsik James Parkinson 1817. aastal närvirakke hävitavat "värisemisehaigust" kirjeldas, on Parkinsoni tõve põhjuseks peetud keskkonnategureid. Väga ohtlikud on põllumajandusmürgid.

Parkinsoni tõbi on närvihaigustest Alzheimeri järel sageduselt teisel kohal. Vaatamata laiale levikule, on selle haiguse põhjused vähetuntud. Arvatakse, et tegu on keskkonnast ja geneetikast tingitud haigusega.

Laborirottidega tehtud katsed on kinnitanud pestitsiidide otsest seost Parkinsoni tõve kujunemisega, kuid ükski neist pole täpsustanud, millised taimekaitsevahendid või kui tihe kokkupuude nendega seda rasket haigust tekitavad.

Hiljuti tehti ulatuslik Parkinsoni tõve uuring Prantsusmaa maapiirkondades. Leiti, et peamiselt on ohustatud põllumajanduskemikaalidega töötavad inimesed.

Parkinsoni võib saada ka kaevust

Uuringust selgus, et kolme peamise keemiliste taimekaitsevahendite liigi - herbitsiidide, insektitsiidide ja fungitsiidide hulgast on kõige ohtlikumad insektitsiidid ehk putukate vastu kasutatavad mürgid.

Kõige rohkem ohustavad kasutajat kloori sisaldavad insektitsiidid. Aastatepikkune kokkupuude nende kemikaalidega suurendab Parkinsoni tõve riski 75%.

Kuna taimekaitse tegemisel levivad kemikaalid tihtilugu põllust kaugemale, tuleks järgmisena uurida haigestumise ohu vältimise viise maapiirkonades. Lisaks põllumeestele on ohustatud ka teised maaelanikud, kui nad elavad kuni 500 meetri läheduses põldudele, mida nende mürkidega pritsitakse.

Peale selle on leitud, et Parkinsoni tõve esineb sagedamini nende inimeste seas, kes kasutavad regulaarselt kaevuvett intensiivse põllunduse aladel.

Kuigi vanus mängib haiguse arenemisel tähtsat rolli, ei peeta vananemist iseenesest mingiks haiguse tekkimise põhjuseks.

Noored rohkem ohus kui vanad

Samas on eriti vajalik just nooremaid inimesi pestitsiididega kokkupuutumisest eemal hoida. Vanemas eas inimestele ei mõju kemikaalid esmakordsel kokkupuutel nii kahjulikult. Parkinsoni tõve risk on seda suurem, mida varasemast east pestitsiididega tegeldakse.

Mürgiga kokku puutunud noored saavad haiguse 4-6 korda sagedamini kui eakad.

Parkinsoni tõve ja põllumajanduskemikaalide seost on uuritud ka Euroopa Liidus. Uuringus osales 3000 katsealust viiest Euroopa riigist. Selgus, et näiteks aednikel, kes puutuvad kokku väikeste pestitsiidikogustega, on tavainimestega võrreldes 9% suurem oht Parkinsoni tõve väljakujunemiseks. Kuid põllumeeste seas on see näitaja 43%.

Uuringute tulemused sunnivad igapäevatöös taimemürkidega kokku puutuvate põllumeeste tervisemuredele edaspidi rohkem tähelepanu pöörama. Kiiresti tuleb välja töötada ohutusnõuded, et põllumeeste tervist säästa.