Ees ootab lennureis
Mõningane emotsionaalne pinge enne reisi on täiesti mõistetav ja loomulik, kuid tugevamini tabab see neid, kes lendavad harva või esimest korda.
Kõrge vererõhuga isik, kes pole harjunud lendama, peab peale tavapärase vererõhuravimi tarvitama enne sõitu rahusteid. Tõsisemate krooniliste haiguste esinemisel, eriti ägenemisstaadiumis, tuleb kindlasti nõu pidada arstiga.
Lühiajaline õhurõhu muutumine
Õhurõhk kabiinis lennuki tõusmisel langeb ning laskumisel tõuseb. Reisija tajub kõrvades survet, nõrka valu, kohisemist, kõrvad võivad koguni lukku minna, mõnel isegi päevaks-paariks. Põhjus on kuulmekile välja- või sissekummumine õhurõhu erinevuse tõttu keskkõrvas ja lennukis.
Selliseid ebameeldivusi väldib korduv neelamine (kommi imemine, joomine), sest sellega kaasneb ninaneelu keskkõrvaga ühendava kuulmetõrve avanemine. Õhurõhk keskkõrvas ja lennukis ühtlustub ning kuulmekile vabaneb pingest.
Aklimatisatsioon
Põhjast lõunasse või vastupidi sõitmisel tuleb kohaneda võõra kliimaga. Raskemalt ja aeglasemalt kohanevad vanurid ning väikesed lapsed. Lõunast põhja jõudmisel kimbutavad külmetushaigused.
Häirib ka kellaaja muutumine pikal reisil läänest itta või idast läände. Sihtkohta saabudes on soovitatav hakata kohe elama kohaliku aja järgi.
Lennureis raseduse ajal
Kas rasedana võtta ette pikka lennureisi? Arvamused on erinevad. Mõned arstid lubavad kindlalt (v.a raseduse viimasel kuul), teised ei soovita viimastel kuudel.
Esimestel raseduskuudel kohaneb organism alles uue olukorraga ning emotsionaalne stress põhjustab lendamisel organismis tugevama häireolukorra kui tavaliselt.
Palju sõltub sellest, kas rasedal on mingeid haigusi ja milliseid. Terved ja tasakaalukad taluvad lendamist paremini.
Vaagige siiski kõiki poolt ja vastu asjaolusid hoolikalt ning konsulteerige arstiga, enne kui otsustate lennureisi kasuks. Tean juhtumit, kui reisil algas enneaegne sünnitus. Õnneks jäi laps ellu.
