Kas see võib olla tolmulestadest või siis hallitusest? Kui võtsime ühe seinal oleva kipsplaadi lahti, nägime, et selle all suisa vohas hallitus.

Vastab professor Naomi Loogna:

Ruumi õhk moodustab valdava osa meie sissehingatavast õhust, mõjutades seega suuresti meie tervist. Elamu-, kontori-, lasteaia- ja kooliruumides leidub vähemal või suuremal määral tolmulesti ning hallitusseente eoseid, mis võivad põhjustada tervisehäireid, kõige sagedamini allergilisi haigusi. Silmaga ei pruugi sageli hallitust üldse näha olla. Kui mõnes korteris on uksed-aknad pikemat aega olnud suletud, lööb väljast tulnule vastu umbne, isegi kopituslõhn.

Eluruumidest on leitud üle 100 liigi tolmulesti. Neist 13 liiki põhjustavad allergiat kõige sagedamini. Kodutolmulestad on inimasustuse loomulik koostisosa.

Meie silmale jäävad nad nähtamatuks, sest on vaid 0,2–0,4 mm pikkused ja peaaegu läbipaistvad. Emane muneb 60–100 muna.

Lestad söövad inimese nahalt eraldunud nahakettu, mille hallitusseened on neile seeditavaks muutnud. Lestade toiduks on veel naha- ja hallitusseened, bakterid, inimeste toidupudemed, õietolm, surnud putukate ja tolmulestade jäänused jms.

Lestade jaoks on sobiv 10–30° toatemperatuur. Nende reservuaarid on voodi (madrats), pehme mööbel, vaibad jms. Ühes grammis madratsitolmus võib olla kümneid tuhandeid lesti.

Tolmulestad ei ole aga siiski halva hügieeni tunnus. Isegi väga tolmune keskkond võib olla täiesti lestavaba, kui puudub sobiv kliima. Samas esineb neid ka puhtaimas korteris. Rohkem leidub neid vanades niisketes, halva ventilatsiooni ja viletsa soojusisolatsiooniga hoonetes, tihedasti asustatud ruumides ning kütmata majades. Nad elavad ka lasteasutustes, tööruumides ja transpordivahendites.

Lestad levivad rõivastega ja õhu kaudu. Neid on tolmus kõige rohkem juunis, nende allergeeni leidub tolmus aga enim augustist detsembrini. Allergeen on eelkõige lestade seedeensüümid, mis peituvad nende väljaheidetes ja kitiinkesta osakestes.

Kui esineb tolmulesta allergia, siis ristallergiat võivad põhjustada prussakad, akvaariumikalade söödaks kasutatud kiivrikud (dafniad) ning inimeste söödavad vähid, krabid ja homaarid.

Kõige sagedasemad vaevused seoses majatolmuga on tilkuv või kinnine nina, õhupuudushood, köha, vesised silmad, naha sügelus ja/või lööve.

Tolmulestad ja hallitusseente eosed põhjustavad sagedamini allergilist nohu, kopsuastmat, allergilist silma sidekesta põletikku (konjunktiviiti) või allergilist nahapõletikku (dermatiiti).

Peamised hallituse tekke põhjused:

- vett läbilaskvad seinad või katus,

- katkised vihmaveetorud,

- halvasti paigaldatud aknad,

- valesti ehitatud vundament ja sokkel,

- ehitusvigu varjavad kipsplaadid,

- ehitamisel paigaldatud märjad ehitusdetailid,

- normidele mittevastavad kütte- ja ventilatsiooniseadmed.

Kui vaevlete allergia käes:

- Kontrollige korterit ehitus- ja muude defektide suhtes.

- Korrastage kütte- ja ventilatsiooniseadmed.

- Hoidke toaõhu suhteline niiskus ventileerimise ja kütmisega alla 45%.

- Ka sellised lihtsad meetodid nagu voodite õhutamine, akende avamine ja igapäevane tolmuimemine võivad vähendada tolmulestade arvu.

- Eelistage pindade niisket koristust.

- Kasutage hepafiltriga, vesi- või keskustolmuimejat – need ei paiska allergeene tagasi õhku.

- Kõrvaldage korterist vanad madratsid, soovitatav on vähendada sisustustekstiile, pehmet mööblit ja üle-põranda-vaipu.

- Mööblikatteks on parim nahk või vinüül.

- Vahetage sulgpadjad ja -tekid sünteetiliste vastu ning kasutage spetsiaalseid katteid.

- Voodipesu peske 55–60° vees iga kahe nädala tagant.

- Võimalusel hoidke madratseid ja vaipu päikese käes kolme tunni vältel.

- Soovitatakse ka voodipuhastajat Paradust, mis kõrvaldab tolmulestade eluks vajaliku niiskuse ning nendest põhjustatud saaste, mis tekitab allergiat. Voodikatted avatakse ja vahendit pihustatakse kahe sekundi jooksul ühe voodi kohta. See ei jäta plekke ning sobib ka diivanitele, vaipadele ja teistele tekstiilidele.