Emajuur, mõru isujuur

Eestis on kaks kena emajuureliiki: südame-emajuur ja kaitsealune sinine emajuur.

Südame-emajuur kasvab savikal ja rähkjal pinnasel: metsaservadel, põõsastikes, kuivadel puisniitudel, loodudel. Sagedam on ta Pandivere kõrgustikul ning Põhja- ja Lääne-Eestis.

Südame-emajuure lehed näivad veidi nahkjatena. Need on kenad veel septembri alguseski, ent kuival suvel hakkavad kolletuma varem. Taim õitseb juuni lõpust augustini. Tavaliselt kasvatab ta 1–3 õisikuraagu. Sinised, veidi pontsakad kellukjad õied asuvad püstiste kobaratena varre tipus ja lehekaenaldes.

Risoom on üsna jäme. Kuna uuenemispungad asuvad päris maapinna lähedal kõdukihis, peaks peenral kasvavat taime sügisel multšima neutraliseeritud turbaga või katma lehtedega. Heal mullal kasvab südame-emajuur mõne aastaga mitmevarreliseks laiuvaks puhmikuks.
Aias tahab südame-emajuur valgusküllast kasvupaika lubjarikkas mullas, mis võib õitsemise ajal olla üsna kuiv. Ta sobib kokku vereva kurereha, metsülase, kukeharjade, hobumadara ja madalate kõrrelistega. 

Taim ei vaja suvel erilist hooldust. Seemned küpsevad augusti lõpul, need on peened, umbes 1 mm pikkused. Külvata tuleb sügisel mullapinnale. Kulub 3–4 aastat, enne kui südame-emajuur õitsema hakkab. Seemikud võib kasvukohale istutada teise aasta sügisel.
Vanemad taimed taluvad ümberistutamist halvasti, seetõttu ei ole mõtet hakata emajuurt loodusest välja kaevama. Ka puhmikute jagamine ei anna enamasti tulemusi. Hea õnne korral võib südame-emajuure istikuid leida müügilt.

Oma talus Kubjal istutasin taimed alguses liiga kuiva kohta, kus nad jäid paariks aastaks kiratsema. Enne õitsemist tahab emajuur küllalt palju niiskust, muld ei tohi olla liiga liivane. Ka möödunud väga kuiv suvi ei olnud hea, õisi oli vähe.

Sinine emajuur (G. pneumonanthe) on meil haruldane ja seetõttu võetud kaitse alla. Looduses kasvab ta peamiselt Ida-Eestis. Niiskuslembese taimena sobiks ta aias veekogu äärde või turbaaeda. Kahjuks ei paljunda seda kaunist liiki ükski aiand, kirjanduse andmeil idaneb seeme halvasti.

Tasub teada

Mõruaineid sisaldavat risoomi võib kasutada tuntud ravimtaime, kollase emajuure asemel – see korrastab samuti seedimist, soodustab sapinõristust, parandab söögiisu ja aitab kõhupuhituse korral.

Risoomi keedist võetakse paar supilusikatäit 2–3 korda päevas.

Mõrumaitselist risoomi kasutatakse likööride ja ürdipalsamite valmistamisel.

Teistest huvitavatest ja kasulikest metsataimedest, mida võib aeda tuua, lugege raamatust "Metsast aeda". Raamatuga saab tutvuda siin.