Vaata ja imesta: Lasva rahvas ehitas trepi klaveriks
Lasva elanike ideederohkus ja teotahe annab mujalt tulnuile üksjagu imestamisainet. Seni parkmetsa all uudistamiseks väljas olnud jänesed, põdrad, metsised ja muud elukad saavad nüüd väärilise konkurendi.
Pargi kõrval kõrguvat valgeks võõbatud torni, millele on maalitud punase-sinisekirju Rõuge vöökiri, ei saa tähele panemata jätta. Tegu on 50ndatel kolhoosi “Oktoobri Võit” sigala ja lehmalauda jaoks püstitatud veetorniga. Aastaid tühjana seisnud hoonest saab nüüd turismimagnet oma ainulaadse klaver-trepi ja 27 000 m³ suuruse veepaagi sees asuva galeriiga.
Terve õhtu on sisustatud
“Soomes sõprusvallas käies nägime, et vanasse depoosse oli tehtud kunstigalerii,” räägib Lasva valla kultuuriosakonna juhataja Silja Vijar. “Tekkis mõte, et võiksime teha sama meie vanas veetornis.”
Arhitekt Veronika Valk pakkus välja, et veetorni viiva trepi astmed võiksid kujutada klaveri klahve ning ka heli kuuldavale tuua, kui neile astuda. Julge idee elluviimisega katsus jõudu Kalle-Priit Pruuden OÜst Hansanova ja tulemus on vaimustav.
Mustadele klahvidele astudes kostab vastavalt seadistusele kas vokaal, klaveri- või süntesaatoriheli. Musikaalne seltskond võiks ainulaadsel trepil sammudes isegi mõne lihtsama muusikapala esitamisega hakkama saada.
Torni seintel on väljas näitus Lasva ajaloost, veepaagi sees Jüri Kuuse fotod. Alles on jäetud ka paaki kaevuga ühendav vana veetoru. Kaev on kaetud klaasist põrandaga, kus julgemad saavad sügavikuhirmu trotsides kõndida. Usinatel ronijatel on võimalus imetleda ümbrust veetorni 12 meetri kõrgusel asuvalt katuselt, kus on murukate ja vaateplatvorm.
Reede õhtul pakutakse vaatamist-kuulamist alates kella kuuest peaaegu südaööni. Veetorni avamisele järgneb näitemäng “Suvitajad”, mis on Juhan Smuuli ainetel ning mille esitab kohaliku rahvamaja näitetrupp.
Peale veetorni valmis EASi piirkondade konkurentsi tugevdamise toetuse 3,8 miljoni krooni abil ka piraka Interneti-aknaga infotulp ning sai tolmuvaba katte Lasva järvest mööduv sõidutee. Rahvamaja segarühm avab uue teelõigu “Tuljakut” tantsides.
“Nad käisid seda lausa Tallinnas harjutamas,” märgib Silja Vijar tantsupeo kohta muigvel sui.
Lasva järvel on väike Leigo
Hämaruse saabudes on inimesed oodatud Lasva järve viiendale tulemuusikale, mis on tänu Leaderi toetusele kõigile tasuta.
“Meil on oma väike Leigo,” ütleb Silja Vijar. Flöödihelide saatel süüdatakse järvel 350 küünalt. Vees ujuval parvelaval esinevad Tajo Kadajas ja kohalik ööbikuhäälega neiu Airi Pütsep. Tuleb ka tulemöll – peale ilutulestiku esinevad Vello Vaheri tsirkusekooli tuletantsijad.
Esimesed huvilised alustasid järvemuusikale minekut juba esmaspäeval. Kui mullu suundus tee ääres karjamaal peole 51 inimesesuurust hernetonti ehk Pässut (said nime Pässa külas sündimise järgi), siis tänavu ärkasid seal ellu põhust loomad.
Hämaruses tunduvad karjamaal astuvad elusuuruses haraliste sarvedega põdrad, saledad hirved ja tuhniv metssiga väga tõetruud. Iseasi, kas nad reede õhtuks järve äärde kohale
jõuavad.
