Kassitapu kaunid sugulased
Kassitapulised (Convulvulaceae) on kaunite lehterõieliste taimede suur sugukond, kus on 60 perekonda üle poolteise tuhande liigiga. Neist väga paljud on kõikvõimalikud väändikud.
Kindlasti on paljud lugejad peenrast välja rohinud ikka ja jälle visalt tõusvaid hariliku kassitapu (Convolvulus arvensis) keerdunud tõusmeid või on näinud prahipaiku, mille on kauniks katnud selle taime lumivalgete või roosakate õiekellukatega väändikud.
Kassitapuliste sugukond on saanud oma nime noorte võrsete väljanägemise järgi – ladina keeles tähendab convolvere keerduma. Kassitapulistele on iseloomulikud viiest kokkukasvanud kroonlehest õielehtrid.
Kolmandik sugukonna liigirikkusest kuulub lehtertappude (Ipomoea) perekonnale – neid on nii puid, põõsaid kui ka liaane. Kokku umbes 600 liigi hulka kuuluvad näiteks meil üheaastasena kasvatatavad lõbusad kolmevärvilised lehtertapud (I. tricolor) ja söögiks kõlblik maguskartul bataat (I. batatas ). Perekonnas kassitapp on 250 liiki.
Tänuväärsed väändikud
Lehtertapud on vahvad ronijad, kes suve teiseks pooleks on katnud kõik võrestikud-sõrestikud, kuhu nad kasvama on suunatud, rõõmustades meid värvikireva õiemerega.
Üks dekoratiivseimaid ronijaid on Mehhikost pärit miina ehk hõlmine lehtertapp (I. lobata), kelle õisikud ei meenuta esmapilgul üldse lehtertappe. Miina võidukalt ühes suunas hoidvad puna-kolla-valged kokkulitsutud õied on andnud talle inglise keeles nime Spanish Flag – Hispaania lipp. Kokkusurutud õiekroonist piiluvad kaugele välja nii emakasuue kui tolmukad, lillel on väga dekoratiivsed ka veel puhkemata pungad.
Palju sorte on aretatud verevast lehtertapust (I. purpurea), viimasel ajal ka täidisõielisi, mida on kena amplis kasvatada. Tartu Ülikooli Botaanikaaias ilustavad nad sel aastal sukulendiurne.
Lehtdekoratiivsena on uhke kasutada bataadi sorte, neid on laimirohelistest kuni mustjaspunasteni, ka kirju- ja lõhislehelisi. Kevadel võib lillepoodidest saada päris põnevaid sorte, mida on lihtne ka ise pistikuist paljundada.
Pistikud edenevad väga kiiresti ning juba suve teiseks pooleks on lopsakas värvilaik olemas. Sügiseks on taimed endale alla kasvatanud umbes vaksapikkused ja paari sõrme jämedused roosakaspunased mugulad. Nüüd ootavad need mugulakesed uut kevadet. Ületalve hoidke neid nii nagu daaliate muguljuuri.
Paremini varustatud toidupoodides on olnud bataadi ehk maguskartuli ehk söödava lehtertapu mugulaid ka müügil. Need veidi loomapeeti meenutavad roosakad juurviljad on toidulaual kena vaheldus. Bataadi küpsetamiseks-keetmiseks kulub vähem aega kui kartuli puhul. Eriti soovitan ahjus koorega küpsetamist, kuumalt võiga süües viib keele alla. Oma kodumaal Lõuna-Ameerikas ja mujal troopikas on maguskartul väga oluline toidutaim.
