Žarkovski märkis, et kuigi arvatakse nagu oskaksid kõik inimesed käsimüügiravimeid, näiteks Paramaxi, Sudafedi, Coldrexi jm tarvitada, siis tegelikult ei tea tavainimesed ravimitest midagi. Apteegis on alati võimalus nõu küsida, kuid poes seda teha ei saa. "Ikka ei saada aru, et iga ravim on tegelikult mürk ning nendega ei saa niisama mängida," ütles Žarkovski.

Näiteks võib Paratsetamool, mida väga laialdaselt kasutatakse, põhjustada olulisi maksakahjustusi.

Lapsed suures ohus

Erilist ohtu kujutab käsimüügiravimite lihtsam kättesaadavus lastele, kuna soodustab nende kuritarvitamist ja võimalikke mürgistusi. "Apteegis on lastele müük siiski kontrollitum ning tõenäosus ebaõigeks kasutamiseks ka väiksem," sõnas Žarkovski.

Riikides, kus käsimüügiravimid on tavakauplustes, on ravimitega seotud mürgistuste arv kordades suurem ning seal kaalutakse tõsiselt viia müük tagasi apteekidesse. Ainuüksi Inglismaal registreeritakse igal aastal ca 500 surmajuhtumit, mis on tingitud paratsetamooli mürgistusest.

Kui palju on aastas ravimitest tingitud mürgistusjuhtumeid Eestis, ei osanud ta öelda, kuna puudub vastav statistika. Kuigi aastas peaks laekuma 300-400 teadet ravimite kõrvalmõju kohta, siis tuleb neid 40-50. Žarkovski ütles, et arstid kas kardavad teavitada või ei osata diagnoosida.

Žarkovski hinnangul võib poodides suureneda võltsitud ja aegunud ravimite müükoma ning samuti  ei ole kindlustatud ravimite õige säilitamistingimuste tagamine.

Palju on räägitud ka ravimite võimalikust hinna alanemisest poes. Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Kadri Tammepuu märkis, et ravimite säilitamiseks tuleb teha märkimisväärseid investeeringuid, mistõttu ei saa poed neid apteekidest oluliselt odavamalt müüa. Samuti on reguleeritud juurdehindlus, mida võib ravimitele teha.