Seadusemuudatus sulgeks vähemalt 30% maa-apteekidest
Vaid 3% apteekidest hindavad, et nemad saaksid ka siis hakkama. Põhjuseks asjaolu, et suurema osa käibest moodustavad just käsimüügiravimid.
Uuringufirma Faktum&Ariko uuringujuhi Kadri Suitsu sõnul peab kolmandik apteekidest tõenäoliseks, et peaksid oma apteegi sulgema kui ravimid lähevad poodidesse ning 59% on ebakindlad, kas nad siis hakkama saaksid.
Ka apteekide asutamise reeglite muutmine tooks tõenäoliselt kaasa paljude apteekide sulgemise. Kui lähipiirkonnas avataks uus apteek, siis 34% maa-apteekide omanikest peab reaalseks, et selle tagajärjel tuleb apteek sulgeda. Kadri Suits lisas, et ka sel puhul on ebakindlus suur - tervelt 46% ei oska kujunevat olukorda hinnata.
Maa-apteekide toimetulek on hetkel madal: 87% maa-apteekidest võimelised oma kulusid katma või saavad sellega hakkama väga napilt ning kavandatavad muudatused sunniksid valdavat osa maa-apteekidest uksi sulgema. "Seega ravimite kättesaadavus mitte ei parane, vaid halveneb," kinnitas Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Kadri Tammepuu.
Tema sõnul on maa-apteekide puhul peamiselt tegu väike ettevõtjatega. Kuna apteekrite arv on üsna stabiilne ehk praegu ca 1350, siis uue apteegi avamine viiks mõne maa apteekri lihtsalt linna tööle. "Üks linnaapteek sulgeb 2-3 maa-apteeki," märkis Tammepuu.
Uuringus küsiti ka apteekrite valmisolekut töökohavahetuseks. Tulemus näitas, kui suuremas linnas või maakonnas pakutaks kõrgemat palka, siis oleks töökoha vahetust valmis kaaluma 56% maa-apteekide töötajatest ja omanikest. Töökohavahetust kaalutaks juba 1000 krooni võrra parema palgapakkumise puhul.
Kadri Suits märkis, et kavandatavad muudatused ehk ravimite tavakauplustesse lubamine ja apteekide asutamise reeglite muutmine, tooks tõenäoliselt kaasa vähemalt 30% apteekide sulgemise. Ta lisas, et tegelikult oleks suletavate maa-apteekide arv suurem, kuna paljude majanduslik seis on hetkel halb ning ebakindlus tuleviku osas suur.
