Soovin selle lille vajadustest rohkem teada. Seni olen teda kohelnud nagu teisigi õitsvaid toataimi. Kindlasti pole ma teda liigselt kastnud ega paigutanud lõunapoolsele aknale liiga lähedale. Olen kasutanud õitsvate toalillede mulda, väetan toalillede bioloogilise toitelahusega Treflor.

Vastab JAAN METTIK

Punahuuled kasvavad looduses Kagu-Aasia troopilistes vihmametsades epifüütidena ning on oma päritolust tingitult ka toalilledena küllalt nõudlikud. Nad vajavad püsivalt kõrget temperatuuri (u 20°), kõrget õhu- ning ühtlast mullaniiskust. Õigem on taime hoida siiski veidi kuivemana kui liiga märjas mullas, sest seal võib nõrk juurestik kergesti mädanema minna. Punahuult tuleb aeg-ajalt piserdada ning kasta regulaarselt toasooja seisnud veega. Parim on vihma- või lumesulamisvesi.

Kui soovite taime külluslikumalt õitsema meelitada, hoidke teda südatalvel umbes kuu-poolteise jooksul veidi kuivemana ning jahedamas (14–16°).

Nagu paljud epifüütsed taimed on ka punahuul lubjapõlgur. Ta kasvab kõige paremini kohevas, mitte liiga toitaineterikkas nõrgalt happelises mullas. Müügil olevatest vastab neile nõudmistele kõige paremini sõnajalgade mullasegu. Soovi korral võite sinna lisada söe- ja männikorba tükikesi ning purustatud sammalt.

Punahuule väetamisega olge ettevaatlik. Tehke seda regulaarselt, kuid ettenähtud kontsentratsioonist poole lahjema lahusega. Sobivad kõik õitsvatele toalilledele mõeldud väetised.

Punahuultele on ruumis küllalt keeruline leida ideaalilähedasi valgusolusid. Sobiv paik peaks olema võimalikult valge, kuid mitte otsese lõunapäikese kiirtes.

Üks põhjusi, miks teil pole õnnestunud oma taime ajakirjafoto taoliseks kasvatada, võib olla punahuulte mitmekesisus. Selles perekonnas on sadakond kaunist liiki, lisaks veel rohkearvuliselt sorte ja hübriide, mis näevad fotodel küllalt sarnased välja. Tõenäoliselt on teie koduse taime näol tegu mõne kauni punahuule kultivari või suisa teise punahuule liigiga.

Kasvuhäireid võivad põhjustada hooldusvead. Kuigi kirjutate, et ülekastmine on välistatud, viitavad pikenenud sõlmevahed ning eriti katkevad juured sageli liiga märjale mullapallile. Pikki sõlmevahesid tekitavad ka liiga pime kasvukoht ja üleväetamine. Samuti võib olla ülemäära kõrge lämmastikusisaldusega väetis põhjuseks, miks õied on väiksemad ning taime kasv sedavõrd hoogne, et võrsed kipuvad katkema.