Hunnitu aroomiga lõhnav kuslapuu

Kuslapuu perekonnas on nii põõsaid kui ka ronitaimi. Tihti näeme aedades lõhnavat kuslapuud, mis mõne meetri kõrguse väänkasvulise põõsana katab seinu.

Väänkasvulistest kuslapuudest ongi meil tavalisim lõhnav kuslapuu (Lonicera caprifolium). Seina ääres tugede najal kasvab ta tavaliselt räästani, kuid võib sirguda ka kuni 5 meetri kõrguseks.

Lõhnava kuslapuu pungad puhkevad varakult, aga õnneks kergem maikuine öökülm neile liiga ei tee. Hoopis hullem on soe talv – 2007. aastal haljendas kuslapuu rõõmsalt enne krõbedaid jaanuarikülmi ning kevadel nägi välja väga niru.

Lõhnav kuslapuu hakkab enamasti õitsema jaanipäeva paiku, see kestab paar nädalat. Õied on pungades roosakad, hiljem valkjaskollased. Võrse kaks ülemist lehte on lehealusel omavahel kokku kasvanud, õiekobar asub selle kandelehe peal nagu väikesel liual.

Õied lõhnavad eriti tugevasti sumedal õhtul ja öösel, meelitades juurde surusid, kes on mihklid taime tolmeldama. Lõhnav kuslapuu õitseb rikkalikult üksnes soojas päikeselises kohas. Suve lõpus valmivad herneterasuurused oranžpunased marjad.

Lõhnava kuslapuu õied on alati kuuekaupa, selle järgi on põõsast lihtne eristada talle lähedasest väänduvast (väätivast) kuslapuust (L. periclymenum), kellel õiekobaras õisi rohkem.

Õiepungad ise on väänduval kuslapuul tugevamat punakat tooni. Õitsema hakkab ta nädalapäevad hiljem kui lõhnav kuslapuu, tehes seda rikkalikult septembrini. Ta ongi hinnatud väga pika õitseaja tõttu. Suured kollakasvalged õied lõhnavad tugevalt.

Väänduval kuslapuul ei ole kaks ülemist lehte kunagi kokku kasvanud, vaid vabad. Lehelabad on teravatipulised (lõhnaval kuslapuul ovaalsed), lehevärv tugevam läikivroheline. Väänduv kuslapuu jääb kasvult natuke madalamaks, kuid katab võrestikke ühtlasemalt.

Vähem on meil levinud Browni kuslapuu (L. x brownii). See on hübriidne liik, mille eri kloonid ja sordid erinevad õite värvi, eelkõige aga külmakindluse poolest. Õied on väljastpoolt tume- kuni punakasoranžid, seest kollased, selgelt torukujulised. Õitseb rikkalikult juunist septembrini, kasvab kuni 4 m kõrguseks.

Müügilt võib leida veel teisigi ronivaid kuslapuid. Sinakasrohelise lehestikuga Heckrotti kuslapuu (L. x heckrottii) on rohkem põõsasjas kui ronija, roosakaspunased õied lõhnavad väga meeldivalt. Tellmanni kuslapuu (L. x tellmanniana) on säravrohelise lehestiku ja kollaste lõhnatute õitega. Õitseb rikkalikult juulist septembrini.