LUGEJA KÜSIB: Tõbi kurgivartel

Sel suvel juhtus kurkidega midagi säärast, mida varem pole olnud. Nimelt lõhenesid kilekasvumajas mitmel taimel varred ja lõhedest immitses valget vedelikku. Mõned taimed hävisid täielikult ning nende vars oli maapinna lähedalt pehmenenud. Kas on jälle mingi uus haigus ja mis selle vastu aitaks?

Vastab VÄINO PALLUM

Tõenäoliselt on tegemist meil suhteliselt harva esineva kõrvitsaliste haigusega – kurgi-askohütoosiga. Seda tekitab seen Didymella bryoniae (Ascochyta cucumis). Haigestuvad peamiselt ebasoodsatest kasvuoludest nõrgestatud taimed. Patogeen tungib taime lõikehaavade kaudu. Algul tekivad külgvõrsete ja lehtede tüügastel või varre alumisel osal valkjashallid kuivad laigud. Peagi hakkavad need lõhenema ning lõhed eritavad piimjat, hiljem pruunistuvat vedelikku. Varre juhtkimpe rikkuvate sügavate lõhede korral võib taim hävida.

Kui askohütoos tabab juurelähedast varreosa, hävib taim kindlasti. See toimub mulla liigniiskuse korral. Varrealus muutub kummitaoliseks ja kattub tihedalt mustade pükniididega – seene punktikujuliste algeostega.

Kurgitaime hukku kiirendavad juuremädanikku tekitavate seente kaasumine. Need on Fusarium, Rhizococtonia ja Whetzelinia.

Kurgi viljadel avaldub askohütoos kahel kujul. Esimesel juhul muutub kurk õiepoolsest otsast klaasjaks – näib nagu keedetud ja kuivab pisut kokku, kuid on kõva. Teisel juhul on viljadel
2–5 mm läbimõõduga kuivad, sügavale tungivad haavandid, mis hiljem kattuvad mustade pükniididega.

Mõnikord, siiski harva, võib askohütoos tabada vaid kurgilehti. Viljakandeperioodi algul ilmuvad lehtedele väga suured (1/3–½ lehepinnast) teravapiirilised klorootilised laigud, mis algavad lehelaba äärest. Kollakaspunased laigud muutuvad hiljem valkjaks ning kattuvad pükniididega. Selle haigusvormi korral levib nakkus kasvhoones kiiresti, eriti just kilemajas.

Askohütoosi arengut soodustab taimede tihe seis ja väga suur õhuniiskus, madal õhutemperatuur (16–20°) ning selle järsk langus öösel, sage kastmine, lämmastiku liig ja kaaliumivaegus.
Kui järgmine kord midagi taolist juhtub, lõigake kahjustatud koht varrelt välja ning määrige haava kriidipulbrist ja Bravo 500SC segust valmistatud pastaga. Vähem mõju avaldab söetolmuga tupsutamine või pintseldamine kaaliumpermanganaadi lahusega (0,5–1 g l liitri vee kohta).

Nakkuse ilmnemisel kastke taimi hommikutundidel, vältides seejuures vee sattumist juurekaelale. Kõrvaldage-hävitage esimesed haigestunud lehed võimalikult ruttu. Koristage ja hävitage taimejäätmed ning desinfitseerige kasvuhoone saagikoristuse lõpul, pritsides Bravo 500 SC-ga (80–100 ml/10 l).
Aiainventari – külvikaste, tööriistu, taarat – saate desinfitseerida ka, leotades neid üks kuni kaks tundi kaaliumpermanganaadi lahuses (1 g/10 l).