Madonnaliilia ei hakanud õitsema
Vastab KADRIN LINNA
Valge liilia ehk madonnaliilia (Lilium candidum) erineb teistest liiliatest selle poolest, et pärast õitsemist juulis kuivab maapealne osa ära. 6–8nädalase puhkuse järel hakkavad taimel kasvama juured ja juurmised lehed ning talvituma jääb ta rohelise leherosetina.
Arvatavasti panite sibula maha kevadel, aga valge liilia ei talu kevadist istutamist, sest siis kasv pidurdub või lakkab.
Õige aeg sibula ümberistutamiseks on augustikuu, kui taim on veel lehtedeta – puhkeolekus.
Kasvuks vajab see liilia sooja ja vähese tuulega päikesepaistelist kohta ning hea drenaažiga toitaineterikast neutraalset või leeliselist mulda.
Happeline õhu- ja toitainetevaene muld talle ei sobi.
Peale õige istutusaja ja -koha määrab liilia edaspidist kasvu suuresti ka õige istutussügavus.
Valge liilia sibul on varrejuurteta, mis tähendab, et istutada tuleb suhteliselt maapinna lähedale, nii et sibula tipp oleks ainult õhukeselt kaetud (kuni 3 cm).
Kui aga istutasite sibula hulga sügavamale, ei saanud taim sügisel leherosetti välja ajada ja tema edasine areng seiskus. Kevadel võis ta küll lehestiku moodustada, kuid õitsemiseks jõudu ei olnud.
Vihmasel suvel võis taime kahjustada ka hahkhallitus.
Valge liilia normaalse kasvu korral peaks ta viie aasta järel ümber istutama. Õigele kasvukohale ja sobivasse sügavusse võite lille istutada ikka alles augustis.
Kuid siingi on oma reegel – pärast mullast välja võtmist ei tohi sibula lihakad, kindla kattekestata soomused kuivada või närtsima hakata. Seepärast olgu muld uues istutuskohas hästi ette valmistatud, et saaksite kohe pärast välja kaevamist sibula jälle paika panna.
Samuti peab pealseteta sibula kaevamisel olema äärmiselt ettevaatlik, sest juuredki on väga tundlikud murdumise, kärpimise ja kuivamise suhtes.
Hea, kui istutaksite sellise sibullille väikese, vett läbi laskva anumaga peenrasse.
Kaua mullast väljas seisnud või vigastatud juurtega sibul tärkab halvasti ning on haigustele vastuvõtlik.
