Põldkännak ehk lambasalat on erakordselt väärtuslik lehtköögivili, mille seemned saab külvata juba nüüd
Selleks, et valik salatipeenral oleks mitmekesisem, proovige seal tänavu kasvatada midagi uut, näiteks mahedamaitselist põldkännakut.
Kui märkate aiaäris seemneid valides imeliku nimega taime põldkännak (Valerianella locusta) ega oska temast midagi arvata, siis teadke, et tegu on erakordselt väärtusliku lehtköögiviljaga: peterselli järel on ta rauasisalduselt köögiviljade hulgas teisel kohal, palju on ka vitamiine (E, B, C) ja karotiini. Eeterlikud õlid annavad lehtedele maheda pähklimaitse.
Seda, kuidas põldkännak maitseb, on lihtne teada saada, sest mikropottides taimi ja kilesse pakitud lehti võib leida müügilt suurema valikuga toidupoodidest. Seal võib ta kanda aga hoopis nime põldsalat või lambasalat. Rahvasuus tuntakse põldkännakut ekslikult rapuntsli nime all.
Lääne- ja Lõuna-Euroopas on see salatikultuur väga populaarne. Teda kasvatatakse ka katmikalal ning isuäratavaid rohelisi lehti sisaldavaid karpe kirjaga lamb’s salad, lamb’s lettuce, corn salad (ingl k), veld sla (hollandi k), mâche (pr k) jne on supermarketites saada aasta ringi.
Põldkännak on pärit Sardiiniast ja Sitsiiliast, kust ta levis mujale Euroopasse, samuti Väike-Aasiasse ja Põhja-Aafrikasse. Lambasalati nimi olevat tulnud sellest, et taime esimeste lehtede ilmumine langeb kevadel ühte lammaste poegimisperioodiga.
Millal külvata?
Põldkännak on pärit Sardiiniast ja Sitsiiliast, kust ta levis mujale Euroopasse, samuti Väike-Aasiasse ja Põhja-Aafrikasse. Lambasalati nimi olevat tulnud sellest, et taime esimeste lehtede ilmumine langeb kevadel ühte lammaste poegimisperioodiga.
Põldkännak on üheaastane rohttaim, mis moodustab väikese tiheda leheroseti. Ta on vähenõudlik nii mulla, valguse kui soojuse suhtes. Kuna taimed kasvavad rahuldavalt ka jaheda ilmaga (4–8°), sobib põldkännak hästi just kevadel ja sügisel tervisliku rohelise saamiseks.
Varakevadel on kaval istikud ette kasvatada, sel juhul külvake seeme märtsi teisel poolel või aprilli algul. Idanemiseks on vaja 15–20° soojust, tõusmed ilmuvad 8–12 päeva pärast. Lehti saab hakata noppima 50–60 päeva pärast tärkamist.
Aprilli lõpul, mai algul tehtud külv hakkab saaki andma juunis-juulis. Mahlaka salati saamiseks kastke taimi korralikult, kuivus muudab lehed puiseks. Suvel kuumaga kasvab põldkännak nirult. Lehed on väärtuslikud kuni õisikuvarre moodustumiseni, putke võib põldsalat minna aga juba mõne sooja päevaga. Putkunud taime lehed on mõrkjad.
Kui soovite saada lambasalatit ka sügisel, tehke uus külv juuni lõpul, juuli algul. Alates septembrist on siis jälle peenralt värsket rohelist võtta.
Kui tahate põldsalatit saada aga kevadel eriti varakult, juba aprillis, siis külvake see talve alla augusti lõpus või septembris. Külmade tulekul katke peenar puulehtede ja kuuseokstega.
Sobib salatisse ja pastakastmesse
Põldkännaku lehtedest saab maitsva salati, kui lisate neile sidrunimahla ja suhkrut või vinegrettkastet. Mahedamaitseline taim sobib hästi kokku mõrkja rukola ja salatkressiga. Põldsalati head kaaslased on ka pirn, tsitrusviljad, avokaado, kartul, kitsejuust, kana ja sinep.
Oliiviõlis kiirelt läbi kuumutatud lehtedest saab hõrgutava kastme pastale. Isuäratav tundub ka prantslaste retsept, kus põldkännaku lehed segatakse kokku punapeedi, kreeka pähklite või praetud peekonikuubikutega.
Põhjaliku ülevaate põldkännakust ja tema kasvatamisest leiate Leopold Meensalu raamatust “Peenralt potti” (Maalehe Raamat, 2008), mida on kasutatud ka käeoleva loo allikana.
