Spinat on pool apteeki
Aedspinat (Spinacia oleracea), mida tavalises kõnepruugis lihtsalt spinatiks kutsutakse, on lühikese kasvuajaga, reeglina kahekojaline köögiviljataim. Emastaimed on leherikkamad ja hakkavad hiljem õitsema kui isastaimed ning on seetõttu köögiviljana väärtuslikumad.
On aga aretatud ka ühekojalisi või osaliselt ühekojalisi sorte, millel emas- ja isasõied paiknevad samal taimel.
Tänapäeval kasvatatakse spinatit kõikjal mõõduka kliimaga piirkondades. Euroopas on suuremad spinatitootjad ja -eksportijad Itaalia ning Prantsusmaa.
Mahl eriti tervislik
Toiduks tarvitatakse noorte taimede lehti peamiselt keedetult ja konserveeritult mitmesuguste roogade (suppide, hautiste, kastmete jne) valmistamisel. Väärtuslik on spinat ka toorelt salatina või toitude lisandina.
Väga tervislik on spinatimahl. Tööstuslikult toodetakse spinatipulbrit jt kuivprodukte, samuti mahla, märgkonserve ja külmutatud tooteid.
Sakslaste rahvasuu ütleb, et “spinat asendab poolt apteeki”. Lehed sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalikke mineraalsooli ja mikroelemente. Rauasisalduse poolest ületavad spinatit vaid petersellilehed.
Kõrge raua-, joodi- ja kaaliumisisalduse tõttu soodustab spinat vereloomeelundite ja sisesekretsiooninäärmete tegevust ning on väga tervislik kehvveresuse korral. Avaldab reguleerivat toimet kilpnäärme talitlusele. Rohke kaltsiumi- ja fosforisisalduse tõttu mõjub hästi noore organismi arengule ning on seetõttu väga kasulik laste toitlustamisel.
Spinati lehed sisaldavad rohkesti ka C-vitamiini (keskmiselt 50 milli%), karotiini, B1-, B2-, PP-, E- ja K-vitamiini.
Spinati kõrget dieetilist väärtust kahandab mõnevõrra rohke oblikhappe sisaldus. Seetõttu ei peeta soovitatavaks süüa teda korraga liiga palju ja liiga sageli. Oblikhappe kahjulikku mõju aitab vähendada spinatitoitude tarvitamine koos piimaga. Ka võib spinat teatud kasvutingimustes (valgusevaene kasvukoht, lämmastikväetiste liig) salvestada ülemäärasel hulgal nitraate.
Üldiselt pikapäevataim
Varajase saagi saamiseks tuleks spinat kevadel avamaale külvata esimesel võimalusel. Seemned hakkavad idanema 3–4° juures, optimaalne idanemistemperatuur on 20–22°. Tõusmed taluvad külma –5 kuni –6°, leherosett isegi –8 kuni –10°. Optimaalne kasvutemperatuur on 15°.
Üldiselt on spinat pikapäevataim. Suvise kõrge t° ja pika päeva tingimustes hakkab ta kiiresti õitsema ja saagi kvaliteet halveneb. Seepärast teda suvel kasvatada ei tasu. Uuesti, sügisese saagi saamiseks võiks külvata juuli lõpul, augusti algul. Võib külvata ka hilja sügisel (novembri algul) talve alla.
