Varakevadel istutatud päevaliiliad saavad kasvuks hea stardi

Aed-päevaliiliate (Hemerocallis hybrida) puhul on see hästi oluline. Nende seas on palju pooligihaljaid ja igihaljaid sorte, mille kasvuperiood kestab hilise sügiseni, seni, kuni temperatuur vähegi võimaldab.

Kui istikud saavad kevadel varakult märtsis-aprillis kasvu alustada, pikeneb kasvuaeg ühe-kahe kuu võrra. Puhmikutel on rohkem aega suuremaks sirguda ja nad jõuavad koguda muguljuurtesse rohkem varuaineid, mis annab paremad väljavaated heaks talvitumiseks.

Ja nüüd kõige tähtsam: tänu pikemale kasvuperioodile esimesel aastal on taimed järgmisel kevadel hulga jõulisemad ja alustavad kasvu suurema hooga. Kasvavad uhkemad puhmikud, mis pakuvad rohkem ilu. Aastate jooksul muutub aed-päevaliilia taim üha suuremaks ning ka õitseb üha rohkem ja kauem.

Algul kastke vähem

Juurikad võib panna kasvama ükskõik millisesse potti vm anumasse, millel on auk põhjas. Kasutada võib nii kasvuturvast kui ka aiamulda. Hoidke potte verandal, kasvuhoones või mujal, kus on valge ja jahe (5–10° sooja).

Istutades pange juurikas niiskesse mulda ja ärge algul väga palju kastke, sest seni, kuni arenevad uued narmasjuured, tarbib taim vett vähem. Üle kastes võib juurikas minna mädanema. Kui märkate, et taim on hakanud kasvama, on normaalne veevarustus taastunud ja võite hakata julgemini kastma.

Saatuslikuks võib saada see, kui unustate potte kasta, sest kui mullapall kuivab läbi, võib taimedel tekkida kasvuseisak, halvimal juhul nad isegi hukkuvad.

Kui väljas on juba soojem, võib potid viia päeval õue, et taimed liigselt ei veniks. Kasvukohale saab nad istutada siis, kui pole enam öökülmaohtu. Tavaliselt saabub sobiv aeg maikuu teisel poolel. Aga istutada võib ka juunis, kui varem polnud aega või sobivat ilma. Istutage pilvise ilmaga või õhtupoolikuti, mitte sirava keskpäevase päikese all.

Tohutu valik sorte

Päevaliiliad kasvasid juba meie vanaemade aedades, peamiselt ruuge päevaliilia (H. fulva) ja kollase päevaliilia (H. lilioasphodelus) liigid või nende sordid. Tänapäeval võib mõõta sortide hulka kümnete tuhandetega. On aretatud mitmevärviliste õitega ja täidisõielisi sorte, on isegi lõhnavate õitega päevaliiliaid. Paljusid aedu kaunistavad korduvõitsevad või igihalja lehestikuga sordid.

Meie perefirma OÜ Aiasõber pakkus tänavu kevadtalvel lillesõpradele paljasjuursena üle 80 sordi, mille hulgas oli ka terve hulk päris uusi põnevaid aretisi.

Aprilli algul istutasime juurikad pottidesse, et taimed saaksid varakult kasvu alustada.

Aed-päevaliiliad on lühikese mugulja risoomiga pikaealised ja väga dekoratiivsed püsikud. Nad on vähenõudlikud, vastupidavad ja suurepärase talvekindlusega. Enamik sorte kohaneb Eesti oludega üsnagi hästi, taludes võrdselt nii põuda kui liigset niiskust. Samal kohal võivad nad kasvada aastakümneid.

Noor päevaliilia õitseb algul küll tagasihoidlikult, kuid aasta-aastalt, nii kuidas puhmik jõudu kogub, muutub ka õitsemine kestvamaks. Korralik suur puhmik võib õisi pakkuda isegi kuni paari kuu vältel. Kasvatades aias korraga varajasi, keskvarajasi ja hiliseid sorte, võib päevaliilia õisi imetleda mai lõpust oktoobri alguseni.

Päevaliilia sobib kasvama nii üksikult kui rühmana, oma rikkaliku õitsemisega moodustab ta aeda intensiivseid värvilaike. Kasvukoht võib olla nii päikesepaisteline kui ka kergelt varjuline. Uuemad suureõielised sordid vajavad rikkalikuks õitsemiseks siiski võimalikult palju päikest.

Päevaliilia eelistab niiskemat huumusrikast aiamulda, kuid kasvab rahuldavalt ka kehvas liivmullas, nii happelises kui ka neutraalses pinnases. Maa ettevalmistamisel eemaldage hoolikalt mitmeaastased umbrohud ja väetage mulda lagunenud sõnniku või kompostiga.

Taimed istutage kuni 5 cm sügavusele 30–60cm vahedega. Esimesel kasvuaastal arenevad nad aeglaselt. Sordiomase õitekülluse ja ilu saavutavad nad teisel või kolmandal kasvuaastal.

Lihtne kasvatada

Paljundada võib päevaliiliaid kevadel puhmiku jagamise teel. Varajaste sortide puhul tehke seda aga kohe pärast õitsemist augusti lõpul.

Kui kasvukoht on õigesti valitud, pole vaja taimi kasta isegi põuaga. Samuti pole erilist põhjust karta kahjurputukate rünnakut ega taimehaigusi, kuna päevaliiliatel on looduslikke vaenlasi väga napilt.

Sügisel ei maksa kuivanud pealseid ära koristada, need on mõistlik jätta taimedele talvekatteks. Jäänused eemaldage alles kevadel, kui rohetavad noored võrsed hakkavad end juba ilmutama. Sellisel juhul pole erilist tarvidust ka eksklusiivsematele ja õrnematele sortidele eraldi talvekatet peale panna.

Kiire efekti saamiseks võib päevaliiliaid istutada tihedalt üksteise kõrvale. Siis tuleb hiljem igal aastal nende ridu harvendada, et paremad ja tugevamad taimed saaksid kasvuruumi.