Püsilillepeenar vajab kevadel korrastamist ja väetamist
Lillepeenra värskendamiseks lõigake aiakääridega ära kõik kuivanud taimeosad samal ajal jälgides, et ei vigastaks alles mullast tärkavaid taimi. Igihaljastel taimedel, nagu bergeenia, igihali jt eemaldage värske väljanägemise saavutamiseks näotuks muutunud lehed ja varred.
Roosipeenras võiks aprilli lõpus laiali ajada rooside juurekaelu katvad multši- või turbakuhjad, kuid kuuseoksad võiks siiski veel mõneks ajaks tagasi panna. Kui taimed hakkavad kindlaid elumärke näitama, saab talvel kahjustunud osad tagasi lõigata ja vajadusel eemaldada.
Kuna talve jooksul on muld tihenenud ja õhuvaeseks muutunud, tuleb sedagi ettevaatlikult (et alles tärkavaid taimi ei vigasaks) kobestada. Mulla kobestamise ajal eemaldage kõik juba tärganud umbrohud, samuti tirige välja kõik ettetulevad mitmeaastaste umbrohtude juured.
Suve teisel poolel õitsevaid püsikuid saate jagada ja ümber istutada. Vananenud taimed kiratsevad ja haigestuvad kergesti. Pärast istutamist ärge unustage kasta!
Korrastage ronitaimede tugisõrestikud ja kõrgete püsilillede toed. Suureõielisi elulõngu turgutage peotäie lämmastikväetisega.
Lisage komposti ja väetist
Vanematele püsilillepeenardele on tarvis juurde tuua värsket mulda, milleks sobib hästi sõelutud kompostimuld (umbes ämbritäis 1m2 kohta). Eriti hea on kompostimuld taimedele, mis ei taha hästi õitseda ja kipuvad kiratsema.
Ka püsilillepeenar vajab aegajalt väetamist. Mineraalväetis raputage ringina ümber taimede ja kobestage siis ettevaatlikult mulda. Väetis ei tohi aga sattuda padjandtaimede (nt aubrieetad, kivirikud, padjandfloksid) sisse – see võib taimelehti põletada. Püsilillepeenra väetamiseks sobib hästi lilledele mõeldud kompleksväetis, kuna siis saab ühe korraga viia mulda nii makro- ja mikroelemendid (jälgige soovituslikke väetisekogused, mis on kirjas pakendil).
Kui teil on sibullilli, siis nemad on väetamise üle eriti õnnelikud ja näitavad oma rõõmu ka peagi välja – suuremate õite ja sügavamate värvidega.
Multšimine
Püsilillepeenart võite kevadel ka multšida. Parim aeg on seda teha siis, kui kõikidel taimedel on ilmunud noored lehed – vastasel korral võib mõne taime kogemata multši alla jätta.
Multš hoiab mulla niiskena, multšitud pind soojeneb kiiremini ning hoiab mulda ülekuumenemise eest. Multš soodustab mullas mikroorganismide tegevust, säilitab või parandab mulla struktuuri, lisab mulda toitaineid, takistab umbrohu levikut ning isekülvi andvate liikide (nt brunnera, ibeeris, püsiklina, magunad, merikann, kurekell jt) seemnete idanemist.
Multš pange vähemalt 5 cm paksuse kihina taimede ümber. Aediiriste multšimisega olge ettevaatlik, kuna nende risoomid peavad jääma maapinnale.
Multšiks sobib peenestatud puukoor, puiduhake, hein, muruniide, põhk, lehtpuu saepuru. Kuna orgaaniline materjal aja jooksul laguneb, tuleb seda vajadusel juurde lisada.
Loe veel iluaia nippe!
