Irs märkis, et võltsravimite müük ja ost on rohkem levinud venekeelse elanikkonna hulgas.

Võltsravimid jagunevad järgmiselt: esiteks lai spekter Vene jt SRÜ riikide ravimeid iga häda vastu. Teiseks elustiiliravimid (Viagra-sarnased) ning kolmandaks looduslikud, poollooduslikud tooted, vitamiinid, spordiga seotud ained jmt, mis oma koostise või infos toodud väidete alusel kuuluvad ravimite hulka.

Võltravimitest tingitud kaebusi pole ravimiametini jõudnud. "Kui inimene on ostnud võltsravimi, siis ta ei tunnista, et selle võtmisest hakkas paha," nentis Irs. Seetõttu puudub info, kui palju tervisehäireid on võltsravimitest tingitud.

Võltsravim sisaldab tarbijale järgmisi ohte: nad sisaldavad toimeainet vales koguses, ei sisalda seda üldse või sisaldavad mingeid muid aineid, mida sisaldama ei peaks. Kõigi nende kvaliteet võib olla illegaalse käitlemise käigus rikutud. "Ainus viis neid riske vältida on soetada ravimid apteegist ning pidada ravimise üle nõu oma arsti ja apteekriga," rõhutas Irs.

Probleeme tekib ka Internetist tellitud ravimitega, kuna Eestis ei ole lubatud veebi vahendusel ravimeid müüa. Piiril tellitud kaup konfiskeeritakse ning see on Irsi sõnul tekitanud inimestes pahameelt. Ta märkis, et peagi võib olukord muutuda ning eeldatavasti aasta pärast võib ka Eestis tekkida internetiapteek.