Iiriste vikerkaar aedades

Kauniõielisi iiriseid tunti ilu-, ravim- ja tarbetaimedena Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas juba rohkem kui 3500 aastat tagasi.

Iiriseid on kujutatud kunstis, tarbekunstis ja stiliseeritult mitmete riikide (Prantsusmaa, Inglismaa) sümboolikas.

Taimeperekonna nimi tuleneb kreeka keelest ning tähendab vikerkaart. Iirise (Iris) perekonnas on 280 liiki püsikuid, mis kasvavad põhjapoolkera kõikidel kontinentidel mõõduka ja osaliselt ka subtroopilise kliimaga aladel peamiselt avatud päikesepaistelistes kasvukohtades, harvemini varjulistes kohtades ning soistel aladel.

Eestis kasvavad niisketel aladel looduslikult kaks iirise liiki: kollane võhumõõk ja siberi võhumõõk, neist viimane on looduskaitse all.

Paljud iirise liigid on väga dekoratiivsete õite ning kauni lehestikuga ning neid kasvatatakse ilutaimedena aedades. Meie jahedas põhjamaises kliimas on aedades ühed kõige värvikamad püsililled paljudes toonides violetsete, siniste, kollaste, roosade, valgete, punaste, mustjate ja mitmevärviliste suurte meeldivalt lõhnavate õitega aediirised.   

Aediiriste lihtne õiekate koosneb kolmest sisemisest püsti hoiduvast ja kolmest välimisest  allapoole rippuvast või horisontaalselt asetsevast õiekattelehest, mis paljudel sortidel on kurrulise või säbrulise servaga. Välimiste õiekattelehtede keskjoonel on tihe karvatriip - habe, mis aediirise vanematel sortidel on kollane, uuematel aga erksalt värvunud roosa, punane, sinine, violetne, purpurne või valge ning tekitab mõnikord huvitava kontrasti õie värvusega.

Aediirised said Kesk-Euroopa parkides ja iluaedades populaarseks 17. sajandil. Aediirise sortide aretuse ajalugu Euroopas ulatub 19. sajandi esimesse kolmandikku. Tänapäeval aretatakse suur osa sortidest USA-s, aga ka Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal. Käesoleval ajal on tuntud üle 50 000 iirisesordi ning Ameerika Iirisekasvatajate Seltsis registreeritakse igal aastal sadu uusi sorte.

Tallinna botaanikaaia iiriste kollektsioonis on üle 180 Euroopa riikides ja USA-s aretatud  aediirise sordi ning aretusajaloolises järjestuses paigutatud sortide seas leidub uute aretiste kõrval ka mitmeid juba 19. sajandi keskel aretatud sorte nagu 'Madame Chereau', 'Maria Theresa', 'Sultan' ning Eestis aretatud talvekindel ja õierohke sort 'Punkar Villu'.

Madalakasvulised aediirise sordid alustasid botaanikaaias õitsemist maikuu teisel poolel, kõrgekasvulised aediirised õitsevad veel juulikuuski.

Aediiristele sobib soe, päikesepaisteline, hea drenaažiga tuulevaikne kasvukoht; sobivaim aeg istutamiseks on peale õitsemist kuni septembrini, et istikud jõuaksid enne külmade tulekut juurduda.