Munad talvituvad võrsetel või okstel pungade kaenlas. Vastsed hakkavad munadest kooruma pungade puhkemise ajal ja siirduvad lehtede alumisele küljele toituma. Suve jooksul areneb mitu partenogeneetilist (neitsisigimine) põlvkonda, kes sünnitavad vastseid.

Osa vastsetest arenevad tiivulised valmikud, kes lendavad uutele okstele või põõsastele või ka huulõielistele rohttaimedele. Rohttaimedel arenenud tiivulised isendid tulevad sügisel tagasi põõsastele.

Põõsastel areneb suguline põlvkond, paaritunud emased munevad talvitumajäävad munad.

Kahjustusi põhjustavad kõik liikuvad arengujärgud. Lehetäide kahjustuse tõttu hakkab lehekude vohama. Kupladena üles kerkinud lehekude muutub pealt punakaks. Noori lehti kahjustavad kublatäid üleni. Vanematel lehtedel tekivad kublad just lehe nooremas, rootsulähedases osas.

Sõstra-kublatäi kahjustab kõige rohkem punast sõstart, harvem valget sõstart ja karusmarja, väga harva ka musta sõstart. Kahjustuse tõttu on takistatud assimilatsioon (ainevahetus), võrsete kasv pidurdub ja väheneb saak.

Kõige lihtsam on sõstra-kublatäi kahjustusega võrsed või üksikud lehed välja lõigata ja põletada.

Abi on ka kahjustuse algfaasis lehtede alumiste külgede pritsimisest rohelise seebi lahusega või kodus kodus valmistatavatest taimsetest leotistest (kartuli- ja tomatlehed, soolikarohi, põldosi, küüslauk jpt).

Kahjuri massilisel esinemisel pritsida põõsaid varakevadel enne õitsemist (5-7 päeva enne õiepungade puhkemist) mõne koduaias lubatud keemilise taimekaitsevahenditega, millede kasutusjuhendi leiab tootja pakendilt.

Allikas: "Taimekaitse käsiraamat", Heino Lõiveke, "Taimekaitse puuvilja- ja marjaaias", Väino Pallum