Vesihein ennustab ilma ja võitleb mitme haiguse vastu
Vesihein on Euroopas laialt levinud üheaastane umbrohi, millele rahvameditsiin omistab põletikuvastased ja rahustavad jt omadused, samuti on vesihein baromeetri eest.
Vesihein (Stellaria media) on 120-liigilise tähtheinte perekonna tuntuim esindaja. Kasvab ühtviisi lopsakalt nii varjus kui põllul, niiskel kraavikaldal ja prügilas. Taim annab vegetatsiooniperioodil mitu põlvkonda.
Vanasti ennustati vesiheina järgi ilma: kui õied olid avanenud kella 9 hommikul, siis võis oodata selget ilma. Käega katsudes tundub vesihein ka kuiva ilmaga märg olevat, sellest ka nimi –vesi(hein).
Keskajast alates on vesiheina tarvitatud toiduks, nii toorelt salatina kui keedetult suppides nagu spinatit. Mõned uurijad ei soovita siiski vesiheina sageli toidus tarvitada, seda taime rohke saponiinisisalduse tõttu.
Raviomadused
Vesiheinapreparaatidel on põletikuvastane, hüpotensiivne, diureetiline, rahustav ja kasvajate rakke pärssiv ja lõhustav toime.
Need preparaadid peatavad verejooksu ja soodustavad haavade kinnikasvamist. Kasutust leiab ka maksa- ja neeruhaiguste kompleksravis ja krooniliste maksahaiguste, sapi- ja põiekivitõve, kõrgvererõhutõve, südame isheemia, kasvajate, kehvveresuse, bronhi- ja kopsuhaiguste korral ning ateroskleroosi ärahoidmiseks.
Vesiheina tõmmis soodustab emadel piima teket. Välispidiselt tehakse neist vanne jalgatursete puhul.
Kasutage mähist või salvi haavade, mädapaisete, külmamuhkude ja teiste nahanähtude puhul. Värsket mahla aga tarvitage silmapesuks ja kõhukinnisuse korral.
Koguge ürti õitsemise ajal. Kuivatage taime temperatuuril mitte üle 40 °C. Säilitage klaas- või puunõus 1–2 aastat. Soovitatav on kasutada värsket taime ja selle mahla.
Allikas: "Umbrohud raviks ja toiduks", Toivo Niiberg, Maalehe Raamat