Ole ettevaatlik, vesi võib keha liialt jahutada

"Vesi jahutab inimese kehatemperatuuri tunduvalt kiiremini kui õhk," tõdes Põhja-Eesti Päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Ants Aguraiuja.

Tema sõnul langeb keskmise kehaehitusega mehe kehatemperatuur peale kahetunnist olemist 20kraadises vees kaks kraadi. Aguraiuja sõnul võib see osutuda ohtlikuks, kui keha temperatuur nii madalaks langeb. "Kui lõdisema hakkad, siis tagasi rannale. Keha annab märku, et temperatuur on alanenud."

Vesi jahutab ca 4 korda kiiremini ning voolav vesi ca 25 korda kui õhk.

Peale päevitamist ei tohiks samuti otse vette minna, sest päikese käes päevitunud keha ja veetemperatuuri vahe võib päris suur olla. Järsku vette minnes võib tekkida tervisehäireid.

Kindlasti peab meeles pidama, et koordinatsioon vees on teine kui maapinnal, kuna puudub kindel jalgealune. Hätta sattudes ei tohi lasta paanikal tekkida, rõhutas päästeametnik. "Inimene ulbib edukalt veepinnal kui kopsud õhku täis. Kui aga ajada end püstiasendisse, siis on pinnal püsimine märksa raskem."

Veekogu äärde tasub minna mitmekesi, et häda korral saaks kedagi appi kutsuda. Samuti ei tohiks mingil juhul lasta alkoholi tarbinud inimesi vette. "Alkohol paneb vere kiiremini käima ning vees jahtub keha ka kiiremini maha," ütles Aguraiuja.

Päästeametnik paneb lapsevanematele südamele, et neid rannas ikka jälgitaks. Väikelastel kipub pea kehast raskem olema ning kukkudes on neil keeruline jalgu alla saada. " Piisab 1-2 minutist, et uppumine aset leiab. Rannas ei tohi raamatut lugeda, vaid tuleb lapsi jälgida."

Aguraiuja annab veel mõned põhilised soovitused:

-        Mitte vette hüpata tundmatus kohas, kus pole põhi kontrollitud ning ei osata hinnata ohtusid.

-        Kasutada turvavarustust paadisõitudel ja muudel veeüritustel.

-        Kindlasti läbi mõelda kuhu merel sõidetakse ja kui kauaks. Samuti on hea märku anda sellest ka rannavalvele.

-        Mobiiltelefon veekindlalt ära pakkuda. Ilmastik võib kiiresti muutuda ning kes pole käinud merel, ei pruugi osata alati õigesti hinnata.

-        Kellelegi appi minnes tuleb hinnata oma oskusi, et ühe uppunu asemel ei oleks kaks. Kindlasti helistada õnnetuse korral koheselt 112.

-        Kui pole päästerõngast, saab ka lihtsaid abivahendeid uppujale abiks pakkuda. Nt 1,5 l veepudel, mille põhja veidi vett panna, on juba suureks abiks veepinnal püsimisel.