Tunne mürktaimi aias ja looduses

Maailmas leidub üle 10 000 liigi mürgiseid taimi. Ka Eesti loodusest võib leida ohtlikke mürktaimi. Kõige rohkem on mürgiseid taimi tulikaliste, piimalilleliste ja maavitsaliste hulgas.

Ettevaatlik peaks olema ka sarikaliste sugukonna esindajatega, kelle seas leidub nii väärtuslikke toidutaimi, kui ka äärmiselt mürgiseid taimi, näiteks harilik mürkputk (Cicuta virosa) ja täpiline surmaputk (Conium maculatum).

Ohtlikult mürgine on ka harilik näsiniin (Daphne mezereum), kes õitseb juba enne lehtede puhkemist. Kogu taim on surmavalt mürgine, eriti ohtlikud on tema punased viljad ja noored võrsed. Mürgiseid taimi leidub ka toa- ja aiataimede hulgas. Näiteks aedades võib kohata sinist käokinga (Aconitum napellus), keda peetakse mürgiseimaks taimeks kogu Euroopas.

Viimastel aastatel on hakatud suvikuna kasvatama riitsinust (Ricinus communis), kelle seemned sisaldavad üht taimeriigi mürgiseimat ühendit ritsiini. Kõige rohkem mürgitusjuhtumeid on juhtunud lastega, keda ahvatlevad kaunivärvilised viljad, lehed või õied. Et vältida selliseid õnnetusi, on väga oluline hoiatada lapsi ja õpetada neid mürgiseid taimi tundma.

Paljud mürktaimed on aga õige kasutamise korral hindamatud ravimtaimed. Ravimit eristab mürgist vaid annuse suurus ja õige kasutamisviis. Näiteks verev sõrmkübar (Digitalis purpurea) on meditsiini seisukohalt hindamatu taim, kes sisaldab asendamatuid südameglükosiide, mida on kasutatud kroonilise südamepuudulikkuse, hüpertoonia ja südame rütmihäirete raviks.

Teine surmavalt mürgine taim on must belladonna (Atropa belladonna), keda kasutatakse ravimtaimena. Tema peamisest alkaloidist atropiinist valmistatakse ravimeid Parkinsoni tõve, astma, müokardi infarkti, madala vererõhu raviks. Mürgiseid taimi ja nendest valmistatud ravimpreparaate võib tarvitada vaid arsti ettekirjutusel!

Juulis on sobiv aeg koguda hiirekõrva (Capsella bursa-pastoris) ürti, humala (Humulus lupulus) õisikuid, teekummeli (Chamomilla recutita) õisi, nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) ürti, liht-naistepuna (Hypericum perforatum) ürti, pärna (Tilia cordata) õisi, raudrohu (Achillea millefolium) ürti, saialille (Calendula officinalis) õisi, veiste-südamerohu (Leonurus cardiaca subsp. villosus) ürti jpt.