Rästikumürk ei tapa
Kas hirm rästikuhammustuse ees on põhjendatud ja mida teha, kui salvata saate?
“Ülitundlikel, ka mesilasmürgi suhtes allergilistel inimestel tasub kindlasti olla väga ettevaatlik,” kirjutab Maaleht.ee foorumis Pärnus asuva Minizoo ning mitmete väga eripalgeliste roomajate omanik Peeter Põldsam.
Suur hirm rästikute ja nende hammustuse ees ei ole aga tema arvates põhjendatud. Pigem võib tappa hirm, kui et rästikumürk. Inimeste vastupanuvõime mürgile on siiski erinev.
Põldsami sõnul on rästikuhammustust vältida küllaltki lihtne: kui näete rästikut, siis lihtsalt ärge teda puudutage. Kohtades, kus rästikuid tõenäoliselt esineda võib, ärge käige paljajalu või plätudega, kasutage saapaid.
“Pole vaja toppida oma käsi okste vahele, kivide alla, puhmastesse ja mujale enne, kui olete veendunud, et seal tõesti ei ole madu,” hoiatab Põldsam.
Rästik hammustab ainult siis, kui talle peale astuda, teda vigastada, puudutada või muul viisil ärritada.
“Kui juhtub siiski, et saate rästiku käest salvata, tuleb esimese asjana säilitada rahu. Enamasti halvim, mis teiega juhtuda võib, on see, et peate mõne päeva haiglas lamama,” räägib Põldsam, kes on ka ise salvata saanud.
Rästikumürk on kollakas vedelik, mis on sõltumata aastaajast alati ühesuguse koostisega. Küll aga võib rästik “süstida” vastavalt soovile ja tervislikule seisukorrale inimkehasse erineva koguse mürki. Või hoiatuseks ka n-ö kuivalt, ilma mürki kasutamata hammustada.
Hammustus ei ole eriti valus, meenutab nõelatorget. Nahale jääb salvamisest kaks teineteisest 0,5–1 cm kaugusel paiknevat täpikujulist haavakest.
Õige käitumine rästikuhammustuse korral
- Hammustada saanud jalg või käsi lahastatakse käepäraste vahenditega, et aeglustada koevedeliku voolu ja sellega ka mürgi liikumist kudedes, seejärel toimetatakse kannatanu lamavas asendis haiglasse.
- Hammustatud jäset ei tohi kehast kõrgemale tõsta, sest see kiirendab mürgi levikut. Hammustuskohale võib panna külma kompressi.
- Kannatanule võib anda juua, kuid mitte mingil juhul alkoholi.
- Kas kannatanule tehakse vastumürgisüst või mitte, seda otsustavad arstid.
Ära nii tee:
- Hammustatud jäseme kinninöörimine vöö, paela, nööri või žgutiga ei peata rästikumürgi levikut kehas, see võib vaid kudesid kahjustada ja vigastada.
- Katsed suuga mürki haavast välja imeda on tulutud, sest kudede elastsuse tõttu sulgub väike hammustushaav kohe.
- Hammustuskoha väljalõikamine või põletamine vigastab veresooni ja närve, hilisem nakkuse lisandumine põhjustab haavamädanikku. Mürk liigub kehas nii kiiresti, et seda ei ole võimalik kudede eemaldamisega kõrvaldada.
- Hammustushaavakeste määrimine mürki oksüdeeriva kaaliumpermanganaadi lahusega on kasutu, sest see ei jõua mürgini.
- Viina joomine vastumürgina on mõttetu ja isegi ohtlik, sest alkohol kiirendab mürgi levikut organismis ja viib selle ruttu ajurakkudeni.
- Suurbritannias on alates 1876. aastast olnud vaid 14 surmaga lõppenud rästikuhammustuse juhtumit, neist viimane 1975. Rootsis esineb aastas keskmiselt 1300 rästikuhammustuse juhtumit, millest vaid 12% juhtudel on olnud vajalik haiglaravi.
Allikas: Erik Puura veebipäevik Keskkonnaabi
