TEADLANE SELGITAB | Kas metsamustikas on ikka kultuurmustikast kasulikum?

Metsas kasvav harilik mustikas on teada-tuntud kui kõrge väärtusega marjataim. Kas kultuurmustikas on sama kasulik?

Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teaduri Marge Starasti sõnul ei ole hariliku mustika ja kultuurmustika biokeemilises koostises väga suuri erinevusi.

Mustikaid peetakse väärtuslikuks just nendes sisalduvate antotsüanidiinide pärast. Need pigmentained annavad viljadele värvuse ja on sealjuures tugevad antioksüdandid.

"Kultuurmustikates on nende ainete sisaldus mõneti väiksem, metsamustikal suurem, sest kultuurmustikal paiknevad need ained valdavalt viljakestas (mari seest hele ja ei määri suud niipalju), harilikul mustikal ka viljalihas (mari ka seest tume ja seepärast määrib suud rohkem)," selgitas Starast.

Mustikates leidub palju erinevaid pigmentaineid, antotsüanidiine, seetõttu erinevat liiki ja sorti mustikamarjade värvus võib varieeruda suuresti - helesinisest sügavmustani. "Üldiselt on metsas kasvava hariliku mustika marjades rohkem tsüanidiini ja delfinidiini, kultuurmustikates aga malvidiini. Delfinidiin ja malvidiin annavad viljadele sinakas-punast värvust, tsüanidiin aga oranzikas-punaseid värvivarjundeid," täpsustas teadur.

Veel lisas ta, et kultuurmustikates on rohkem suhkruid, vähem happeid, seetõttu ka maitse magusam, kui metsas kasvaval mustikal. Vitamiinide sisaldus mustikates ei ole kõrge, mõneti leidub nendes C, PP ja B grupi vitamiine ning karotenoide. Oluliseks tuleb pidada, et mineraalelementidest on mustikates rohkesti kaaliumi, rauda, fosforit ja magneesiumi.

Marjateadlase Taimi Paali sõnul on mustikas Eestis kahtlemata parim sügavkülmamari, sest ülessulades on nagu parajasti peenralt nopitud. "Ei vaja söömiseks suhkruga üleriputamist. Koogikaunistajale kindlasti ideaalmari," sõnas Paal.

Kultuurmustikast saab tema arvates ka väga hea ja paksema moosi. "Kui neid aga palju on, siis ka mahl on võrratu," kiitis teadlane.