Kilplehe kiituseks: palju rõõmu vähese vaevaga

Kilpleht on tänuväärne ilutaim, kes rõõmustab aednikke kevadel õite, suvel lopsaka lehestiku ning siis kauni sügisvärvusega. Lisaks vajab ta minimaalset hoolt.

Kevadel jätab kilpleht suuremal istutusalal naljaka mulje, kuna ta õitseb enne lehtede ilmumist. Eesti kliimas juhtub see aprilli lõpus või mais, looduslikes kasvukohtades aga kõigub nende õitsemise algus vastavalt kasvupaiga kõrgusele mägedes aprillist juulini.

Kilplehe üksteisest suhteliselt kaugel asuvad sihvakad karekarvased õisikuvarvad (lehtedeta vars) tõusevad tugevast rõhtsast pinnalähedasest risoomist ja õisikud keeravad end päikese suunas. Poolkerakujulises ebasarikas asuvad õied on üsna väikesed (läbimõõt kuni 1,5 cm), kuid heleroosade kroonlehtedega, ilu ja sära lisab igale õiele veel tumeroosa emakasuue. Õisi tolmeldavad putukad.

HEA PINNAKATTETAIM

Õitsemise ajal hakkavad tasapisi arenema taime lehed. Silmatorkavaid õisikuid on peenral suhteliselt hõredalt, kuid pärast õitsemist saab kilplehest korralik pinnakattetaim. Alguses väike ja “kokkuvolditud“ leht on mõne aja pärast kuni 60cm läbimõõduga ümmargune, hõlmine, hambulise servaga ning silmatorkavalt roodunud.

Lehe teeb kilpjaks leherootsu kinnitumine lehelaba keskele. Selline lehelaba asub rohkem kui ühe meetri kõrguse leherootsu otsas ning selliseid lehti on nii tihedalt, et suvel pole kilplehepuhmikut hooldada vaja. Tiheda lehekatuse all ei jätku umbrohtudele ruumi ega valgust. Sügise saabudes muutuvad kilplehe tumerohelised lehed värvilisemaks, saades juurde punakat-pruunikat tooni.

Kilplehe paljuseemnelised kuprad meenutavad kahetipulist kukkurvilja. Õisikuvarvad kasvavad viljudes pikemaks ning mõned ulatuvad lõpuks isegi üle lehtede. Siis pudenevad pisikesed pruunid seemned kupardest ka lehtede peale ning uhatakse sealt maha alles suure vihma ja tuulega.

VIHMAVARJUST RABARBERINI

Tõenäoliselt nii õisiku kuju kui ka kilpjate lehtede pärast on üheks taime ingliskeelseks nimeks umbrella plant – vihmavarjutaim. Lehtede puhul on tegu küll “tagurpidilöönud vihmavarjuga” ning pärast sadu jääb veidike vihmavett alati lehelaba keskele püsima.

Teine kilplehe levinud ingliskeelne nimi indian rhubarb (indiaani rabarber) tuleneb sellest, et indiaanlased kasutasid kilplehe lehevarsi toiduks – koorides ja süües neid toorelt, küpsetades nagu asparit või lisades suppidele ja hautistele. Väidetavalt on kilplehes palju tanniide, eriti rohkelt sisaldavat ta gallushapet, mis on üks lihtsaim taimne parkaine.

Kilplehte on lihtne paljundada risoomide jagamisega. Kui istutate augustis-septembris ümber mõne üksiku risoomitüki, annab lehtede suurus hea ettekujutuse, kui palju kasvuruumi tuleks taimele jätta.

Suurt istutusala rajades soovitan aga kindlasti tegutseda varakevadel. Kohe maapinna sulades enne taime arengu algust on kergem risoome välja kaevata ja lihtsam transportida.

Loe lähemalt ajakirja Maakodu septembri numbrist.