Perekond kanna (Canna) on kannaliste (Cannaceae) sugukonna ainus perekond, liike on umbes 20. India kanna (C. indica), mis juba 1596. aastal Euroopasse jõudis, on pärit mitte Indiast, vaid Kariibi mere saartelt.

Aianduses kasvatatakse rohkem sorte. Edukas sordiaretus sai alguse 1840ndail Prantsusmaal. Algselt pöörati suuremat rõhku lehekujudele ja värvidele-mustritele, hiljem läks rõhk õite kirevusele.

Praeguseks on sorte aretatud tuhatkond, neid tuntakse aedkanna (C. x generalis) nime all.

Kannad on suurekasvulised, banaanilehti meenutavate lehtedega kõrged (kuni 2,5 m) taimed. Efektsed on nii lehed kui õied. Lehed võivad olla mustjaspunastest-triibulistest kuni heleroheliste-kollakateni.

Õied on väga kaunid, meenutavad isegi lillemaailma kaunitaride orhideede õisi. Õievärve on sügavpunastest kuni heleroosade-kreemideni. Kanna õied ei lõhna, looduses tolmeldavad neid silmatorkavaid õisi koolibrid ja nahkhiired.

Kannasid on otstarbekas kasvatada anumas, sest siis saab neid uhkeid taimi vastavalt soovile ümber tõsta, et luua uusi aktsente ja rõhutada aia eri osi. Sel aastal ehivad kannad Tartu Ülikooli botaanikaaia fassaadi.

Kannade risoomijuppe saab osta kevaditi aianduspoodidest. Kuna tegu on õrna elusa asjaga ning alati pole kaubanduses hoiutingimused kõige soodsamad, tuleb kindlasti kontrollida, et risoomike ikka elus oleks ja et on olemas tugev elujõuline kasvupung.

Kannad on soovitatav kasvuhoones vm sobivas ruumis ette kasvatada, sest külmaõrnade taimedena saab nad välja istutada alles pärast öökülmade möödumist. Saamaks väljaviimise ajaks jõulisi taimi, tuleb nad vastavalt kasvukiirusele järjest ümber istutada. Kiire ja võimsa kasvuga taimed vajavad rammusat substraati ja korralikku väetamist.

Peenrasse istutades on väga soovitatav panna istutusauku hobusesõnnikut, mis lagunedes annab kannadele lisaks toitainetele ka vajalikku soojust.

Konteineris kasvatamisel peab jälgima, et taimed läbi ei kuivaks. Väetage korrapäraselt, teine võimalus on lisada istutussegusse pikaajalise toimega aeglaselt lahustuvat väetist.

Igapäevase hoolduse juurde kuulub närbunud õite ärakorjamine, see soodustab õitsemist ning taimed näevad korrektsed välja.

Kannade õitsemise kõrgaeg on suve teine pool, õisi jätkub kuni esimeste külmadeni. Siis tuleb taimed jälle talvekorterisse viia. Kaevake risoomid välja, laske kuivada, lehed-varred lõigake 15–20 cm peale tagasi. Taimi hoidke ületalve 5–10° juures näiteks keldris või köetavas kasvuhoones.

Anumas kasvanud taimega toimige samuti: lõigake tagasi ja laske tal jahedas ruumis kuivalt olla. Pika talve jooksul võiks aeg-ajalt kontrollida risoomide olukorda.