- Millest ravim koosneb?

Ravim koosneb toimeai­ne(te)st ja abiainetest. Toimeaine ravib või leevendab haigust, aga abiaineid on vaja selleks, et toimeainet saaks manustada soovitud kujul (nt tabletina, salvina, aerosoolina).

Kuna organismi mõjutab just toimeaine, on ka ravimi kõrvaltoimed sellest tingitud. Abiained tekitavad kõrvalmõjusid väga harva – näiteks siis, kui inimene on konkreetse abiaine suhtes ülitundlik.

Ravimite koostises kasutada lubatud abiained peavad olema kvaliteetsed ning peab olema tõestatud, et nad on antud manustamisviisi puhul ohutud, samuti ei tohi abiaine negatiivselt mõjutada ravimi omadusi.

n Mis on geneeriline ravim ehk koopiaravim?

Geneeriline ravim (ehk koopia- või analoogravim) on originaalravimiga sama toimeainet sisaldav ravim, mis on mõeldud samade haigusseisundite raviks ning on sama tõhus, ohutu ja kvaliteetne kui originaal.

Geneeriline ravim jõuab turule pärast originaalravimi patendikaitse lõppemist ja siis võivad sama toimeainega ravimit valmistada ka teised tootjad. Seejuures on vaja tõestada, et ravim sisaldab sama toimeainet täpselt samas koguses kui originaalravim ning see avaldab organismis originaaliga samasugust mõju.

Koopiaravimi tootja peab ka tõestama, et tootmisprotsess vastab kehtestatud nõuetele.

- Miks on geneerilised ravimid originaalravimitest odavamad?

Hinna kujundab ravimitootjate vaheline konkurents. Originaalravimi tootjal on patendi kestuse ajal võimalik teenida tagasi ravimi väljatöötamiseks kulunud investeeringud ning säilitada seega huvi edasiseks arenduseks. Võib juhtuda, et pärast patendiaja lõppu langetab originaalravimi tootja ravimi hinna geneeriliste ravimite omaga samale tasemele.

- Miks ma peaksin ostma odavama ravimi?

Ravimimaailmas ei kehti sama toimeainet sisaldavate rohtude korral põhimõte “mida kallim, seda kvaliteetsem”. Koopiaravimid on sama kvaliteetsed, tõhusad ja ohutud kui originaalid, seega on mõistlik valida kõige soodsam.

Apteekril on kohustus pakkuda võrdsete valikute korral soodsaimat varianti, kui arst ei ole lisanud retseptile korraldust müüa vaid konkreetse tootja ravimit. Kui arst on kirjutanud retseptile toimeaine (nn toimeainepõhine retsept), saab inimene apteegis valida endale sobivaima hinnaga ravimi. Mingit meditsiinilist põhjust kallima eelistamiseks ei ole.

- Kas geneerilist ravimit tuleb võtta sama skeemi järgi kui originaalravimit?

Jah. Geneeriline ravim on meditsiinilises mõttes täpselt samasugune kui originaalravim, annuse ega manustamisskeemi muutmise järele pole mingit vajadust.

- Kas saan haigekassast väiksema hüvitise, kui ostan odavama ravimi?

Haigekassa kompensatsioonimäär (50, 75, 90 või 100%) jääb ikka samaks. Kuna Eestis kehtib piirhinnasüsteem sama toimeainet sisaldavatele ravimitele, mõjutab teie ravimivalik ainult teie enda makstavat omaosalust.

Infot ravimite hindade, soodustuste ja omaosaluste kohta saab apteekrilt, veebilehelt www.ravimiinfo.ee ning perearsti infotelefonilt 1220.

- Kas on võimalik, et geneerilise ravimi asemel müüakse võltsingut?

Ei, kui ostate oma ravimid apteegist, siis on kindel, et ravim on kvaliteetne ning läbinud riikliku kontrolli. Ravimite maaletoomine ei saa toimuda ilma ravimiameti loata ning apteekides ei müüda siia illegaalselt saabunud rohtusid.

Eestis on ravimite müük elanikele lubatud ainult apteekides. Ravimite müümine mujal kui apteegis on karistatav ning ravimi ostmine turult on eluohtlik.

- Kas geneerilisel ravimil võib esineda rohkem kõrvaltoimeid ja ta võib tekitada enam sõltuvust kui originaal?

Ei. Toimet organismile koos võimalike kõrvalmõjudega tekitab ravimis olev toimeaine, mille mõju sõltub inimese omapärast ja haiguse olemusest ega sõltu sellest, kas toimeaine pärineb geneerilisest või originaalravimist.

- Kas on haigusi, mille puhul tuleks geneerilisi ravimeid vältida?

Selliseid haigusi ei ole. Küll aga võivad arstid meditsiinilistel põhjustel soovitada teatud seisundite puhul mitte vahetada ravimit ilma arstiga konsulteerimata. Sel juhul kirjutab arst retseptile ravimi kaubanime ning märkuse “mitte asendada”.

See võib olla põhjendatud, kui ravimi annustamine on väga täpne, nt mõne vanema epilepsiaravimi kasutamisel, organi siirdamise järel kasutatavate ravimite korral ning mõnel muul üksikul juhul, kus doos määratakse vastavalt ravimi kontsentratsioonile veres või ravimi toimet iseloomustava laborinäitaja järgi.

Kaubanimega retsept võib olla põhjendatud ka juhul, kui inimesel on tõestatud ülitundlikkus ravimis oleva abiaine suhtes, mida mõne teise tootja ravimis ei ole.

- Millest sõltub, kas arst määrab originaal- või geneerilise ravimi?

Üldjuhul peab arst kirjutama retseptile ravimi toimeaine ja siis saab inimene apteegis valida võrdväärsete ravimite hulgast sobivaima hinnaga rohu. Konkreetse firma ravimi võib arst märkida retseptile vaid meditsiinilise vajaduse korral.

- Millest sõltub, kas apteeker pakub odavamat ravimit või an­nab selle, mis retseptil kirjas?

Kui arst on kirjutanud retsepti toimeaine põhiselt, siis peab apteek inimesele pakkuma samaväärsete sobivate ravimite hulgast kõige soodsama hinnaga ravimit. Lõpliku valiku teeb patsient ise, aga ei ole mingit põhjust eelistada sama toimeainet sisaldavaid kallimaid variante.

Kui arst on kirjutanud retseptile konkreetse ravimitootja rohu ning teinud märke, et seda ei tohi asendada, siis peab apteeker täpselt selle ka väljastama.

- Kas haigekassa võidab rahaliselt, kui ma ostan geneerilisi ravimeid?

Otseselt mitte. Kuna haigekassa kompenseerib ravimit lähtuvalt piirhinnast, siis see hüvitatav summa ei sõltu ostetud ravimist. Kaudselt mõjutab inimese tehtud rohuvalik ravikindlustust aga küll:

1) kui Eestis ostetakse odavamaid geneerilisi ravimeid piisavalt, siis on tootjatel huvi siin oma ravimeid müüa. See tähendab, et rohtude hinnad võivad langeda ning haigekassa saab inimestele sama raha eest võimaldada rohkem raviteenuseid;

2) kui inimesed kasutavad võimalikult soodsa hinnaga ravimeid, siis on tõenäoline, et nad ei jäta ravikuuri pooleli rohu kalli hinna tõttu ning saavad oma haiguse ravitud või leevendatud. Kui inimesed on tervemad, on võitnud kogu ühiskond, sealhulgas ka rahaliselt.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena