Kadrisantidele paku kommi asemel pähkleid
Sarapuu (Corylus) on umbes 15 liigiga perekond sarapuuliste sugukonnas. Eestis kasvab looduslikult lehtsegametsades, puisniitudel ja ka sarapikena üks liik – harilik sarapuu (C. Avellana).
Hajusalt on sarapuu levinud üle Eesti. Tema leviala hõlmab peaaegu kogu Euroopa ja Väike-Aasia ning ulatub Uurali mägedeni. Vanade eestlaste seas hästituntud sarapuu ja hariliku tamme levila langeb suures osas kokku ja sageli kasvavad nad ka koos. Üldiselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed.
Aedades on väga populaarsed Hariliku sarapuu punase- ja kollaselehelised sordid. Talvel on pilgupüüdjaks keerdvõrseline sort 'Contorta'. Ka koduaias kannavad sarapuud kenasti.
Sarapuu põhiliik kasvab tavaliselt 3-5 m kõrguseks, aga viljakal mullal isegi poole kõrgemaks. Lehed on suured, ümarad, hõlmised, teravatipulised ja kahelisaagja servaga. Sarapuu on ühekojaline taim, isasõied paiknevad urbades, emasõied on varjul pungades, millest õitsemaise ajal ulatuvad välja pikad punakad emakasuudmed.
Vili on üheseemneline rasvarikas (60-70% õli) kõva kestaga pähkel, mida ümbritseb rohtjas lüdi. Pähklid valmivad tavaliselt septembri keskel. 1000 pähkli kaal on 1100-1200 g. Tuum moodustab pähkli massist 30-55%. Kultuursordid annavad ühelt põõsalt keskmiselt 8-16 kg pähkleid. Meie kohalik sarapuu annab saaki 0,5-3 kg põõsalt, tuuma keskmine kaal jääb vahemikku 0,6-1 g. Kultuursortidel on tuuma kaal 2-3 g, suureviljalistel kuni 5g.
Sarapuupähkli raviomadused
100 g sarapuupähkleid sisaldab 62,4 g rasva, 12,6 g proteiini, 13,7 g karbohüdraate, 2,5 g mineraale, 9,4 g süsivesikuid ja 3,2 mg vitamiine. Samuti on nad kiudaineterikkad. Pähklid annavad palju energiat ja tagavad soolte normaalse tegevuse. Rohke kiudainetesisaldus hoiab organismi naatriumitaseme minimaalse, säilitab neerude hea funktsioneerimise ja parandab üldist vereringet.
100 g sarapuupähkleid annab 679 kcal energiat.
B-rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1) 100 g kohta 0,43 mg. Tiamiin on tuntud ka kui optimismi vitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi. Tiamiini päevane vajadus on 0,5 mg 1000 omastatud kalori kohta.
Sarapupähklid sisaldavad ka koliini (B4). Igapäevane koliini vajadus on 3-4 g. Pidevalt stressi all kannatavad isikud peaksid seda annust kahekordistama. Koliin aktiviseerib aju tööd. Koliini on vaja rasvade omastamiseks, maksa ja sapipõie normaalseks funktsionerrimiseks. Aga ka vere kolesteroolitaseme alandamiseks, keskendumisvõime parandamiseks, südametegevuse stimuleerimiseks, närvisüsteemi stabiliseerimiseks ja vananemise piduradamiseks.
Sarapuupähklid sisaldavad ka mitmeid mineraalaineid. Makroelementidest tuleks esile tõsta kõrget kaaliumi- (600 mg/100g) ja fosforisisaldust (300 mg/100g). Mikroelementidest ka rauda, magneesiumi ja vaske.
Kui värske pähkel võib säilitada oma maitseomadused kaks või kolm aastat, siis röstitult ja soolatult kaob maitse märgatavalt kiiremini. Röstimise järel tulevad pähklis sisalduvad rasvad pinnale ja seisma jäädes hakkavad need rääsuma ning pähkel muutub kibedaks.
* Sarapuupähklit on mitmekesise koostise tõttu nimetatud aju turgutavaks toiduks. Pingelisel ajal on hea pähkleid vahepalaks võtta.
*Pähkliõli on hea juuste tugevdaja ja juuste kasvu soodustaja kui seda määrida peanahale.
*Lisaks pähklite niisama söömisele tasub neid kasutada rohkem ka salatites, küpsetistes ja isegi kastmetes.
Allikas: Kasulikud pähklid, Maalehe Raamat, 2009
