Loomulikult pole tegu tavapärases mõistes puuga, kel puitunud tüvi jne, vaid tegu on ikka rohtse taimega.

Lillepuu lemmaltsast.

Et saada vahvat, õitsvat puud meenutavat taime, tuleks lemmaltsal kõigepealt lasta kasvada seni, kuni ta saavutab maksimaalse kasvukõrguse, so umbes 40 cm. Siis hakata tasapisi, jälgides taime kasvukiirust, välja lõikama (lõikamiseks sobib terav nuga, aga parem on seda teha kääridega) peenemaid varsi.

Kui kõik varred korraga välja lõigata, jääb tüveks mõeldud vars nõrgaks ja tulemus ei ole hea. Samaaegselt näpistada ära ka ladvad, et ergutada külgvõrsete tekkimist. Muidu saadakse puu, kel on külgharudeta vaid sirge tüvi.

Väljalõikamist jätkata seni, kuni on alles üks, kõige jämedam ja sirgem vars. Sellest moodustubki puu tüvi kõige sinna juurde kuuluvaga. Puukese tüvelt eemaldada ka alumised külgvõrsed, et moodustuks puhas tüvi ja nägus võra. Ülemistel külgvõrsetel tuleks samuti mingil hetkel harunemise soodustamiseks ladvad ära näpistada. Nüüd ei jää muud üle kui oodata õiepungade ilmumist.

Samaaegselt lõikamistöödega ei tohi unustada taime regulaarselt kasta ja väetada. Kasinates niiskusoludes jäävad taime varred nõrgaks ja tüvipuuna kasvatamine ei õnnestu.

Selline puukese kujundamine on justkui bonsai vormimine, kuid viimasest palju kiirem ja lihtsam. Ja kui ettevõtmine mingil põhjusel ebaõnnestub, pole keeruline kõigega uuesti alustada. Lemmaltsa ladvapistikud juurduvad ju kiiresti.