Agaav – katab, toidab ja joovastab
Agaav on saanud oma nime vanakreeka mütoloogia tegelaskuju
Agaue järgi, kes tappis purjuspäi oma poja Pentheuse ja hiljem häbi pärast ka enese.
Agaavid (Agave) on lihakate lehtedega taimede perekond amarülliliste sugukonnast, esindatud umbes 300 liigiga troopilises ja subtroopilises Ameerikas sademetevaestel aladel. Kultuurtaimedena on tuntud umbes 50 liiki. Vanakreekakeelne sõna agaue (Áγαύη) tähendab „väga kuulus”. Agaavide lihakad jäigad ogatippudega lehed moodustavad tiheda lehekodariku, mille läbimõõt ulatub suurekasvuliste liikide puhul mitme meetrini.
Selline korpulentne toiteaineterikas lehekodarik on vajalik selleks, et mõne kuuga kasvatada pea 10meetrine mitut tuhandet õit kandev õisik. Looduses paljuneb agaav peamiselt seemnete, aga ka juurevõsude abil. Agaav õitseb ainult ühe korra, pärast seda taim sureb. Sellest hoolimata
võib taime eluiga ulatuda mitmekümne aastani, sest sageli hakkavad agaavid õitsema alles 10–30aastasena. Agaavi kodumaal Mehhikos võtab see aega 15–25 aastat, jahedamas kliimas kuni 50 aastat. Ühel heal päeval kasvab tema lehekodariku keskelt hirmsa kiirusega välja kuni 12 m kõrgune korraliku puutüve jämedune vars, mille harude otsa ilmuvad õisikud.
Toas agaav ei õitse, kuid seda võib juhtuda talveais kasvatatava ja ka igal suvel väljaviidava oma eluea saavutanud agaaviga. Agaavid on väga levinud dekoratiivtaimedena haljastuses ja toataimedena.
Esimest korda toodi agaav Euroopasse 1561. aastal. Nende populaarsus ilutaimedena sai alguse 19. sajandil. Välitingimustes kasvatatakse neid Vahemeremaades ja Musta mere kaldal. Suurte mõõtmete tõttu ei saa kõiki agaave toas kasvatada. Kõige rohkem kasvatatakse ameerika agaavi
(Agave americana), mis on ka Ameerikas kõige levinum liik. Kokkupuude agaavimahlaga põhjustab naha punetust ja ville, mis püsivad üks-kaks nädalat. Kipitus võib esineda veel aasta otsa, isegi kui kokkupuutekohas enam midagi näha pole. Kuivanud taimeosi võib seevastu käsitseda paljaste kätega.
Agaaviokka torge võib põhjustada veritsust. Kui torge on sügav, siis võib torkekohas ja sellest kuni 6–7 cm kaugusel nahk veel paar-kolm nädalat sinakas olla.
Sisaliagaavide lehtedest (A. sisalana) valmistatakse väärtuslikku sisalkiudu ja seda viljeletakse kuiväärtuslikku kiutaime.
Agaavi lehe mahl sisaldab kuni 15% suhkrut. Mehhikos viljeletakse agaave kui rahvusliku alkohoolse joogi pulke ehk agaavi õlle (pulque) valmistamiseks.
Tegemist on madala alkoholisisaldusega joogiga, mida valmistasid juba pärismaalastest indiaanlased. Mehhiko vallutanud hispaanlastele meeldisid aga kangemad joogid ja nii püüdsid nad pulket destilleerida saades nii kangema alkohoolse joogi mezcal’i. 18. sajandi alguses levis
väikeses Tequila külas valmistatud omapärase ja igati kvaliteetse mezcal’i kuulsus Euroopasse, kus teda hakatigi nimetama tequila’ks. Kuna Tequila linnakese (oma nime on nii linn kui ka jook saanud tequili suguharult, kes asustas neid paiku enne asteekide vallutusi) ümber kasvas peamiselt sinine agaav (A. tequila Weber), siis kujunes temast peamine tequila valmistamiseks
sobilik agaavi liik, mille kasvuareaal on tänaseks seadusega määratletud. Samas on kõik tequila’d mezcal’id, kuid kõik mezcal’id ei ole veel tequila’d, nagu iga konjak on brändi, kuid iga brändi pole veel konjak.
