HUVITAV TEADA: Miks kultuurmustikad ei määri?
Kultuurmustikad on aretatud Ameerika mandril seal looduslikult kasvava mustika taimedest. Need ei ole Eesti metsas kasvava mustika sordid ega aretised.
Kultuurmustikas ja metsamustikas on siiski lähedase biokeemilise koostisega.
Suhkruid on kultuurmustikas pisut rohkem, sellest ka magusam maitse. Mustika marjale annavad värvuse ained, mida nimetatakse antotsüaanideks. Need on väga kasulikud ained, mis pärsivad vananemist ja teevad mustikamarja väärtuslikuks. Hariliku mustika marjades on rohkem tsüanidiini ja delfinidiini, kultuurmustikates aga malvidiini, mis annavad marjadele eri värvivarjundeid.
Kultuurmustikatel on värvaine kogunenud vaid marja kesta ja viljaliha on valkjas, seetõttu nad ka ei määri. Muide, suud ei määri kultuurmustikad värskelt süües, kuid koogi sees küpsetades annavad nad juba pisut rohkem värvi, nagu metsamustikad.
Mustikate teine hea omadus on mineraalide rohkus, mis tõstab marjade väärtust. Neis on nii kaaliumi, rauda, fosforit kui ka magneesiumi ning isegi vaske, tsinki, joodi ja kroomi. Vitamiinidest leidub peamiselt C-, PP- ja B-grupi vitamiine ning karotenoide.
Kultuurmustikad on eriti head külmutada - talvel sügavkülmast võttes, maitsevad need kui värsked marjad ja säilitavad enamast suures osas nii oma kuju kui ka värvi.