Kriisiaastad on inimeste tervisele oma jälje jätnud
Eelneva, 2008. aasta uuringuga võrreldes tõusis märgatavalt viimase 12 kuu jooksul rohkem kui tavaliselt või talumatus stressis olnute osa — 15%-lt 23%-ni. Enam-vähem samal määral tõusis ka nende inimeste osa, kes vastasid, et nad tunnevad end rohkem kui varem kas masendunud või õnnetuna. Meeste seas oli neid 27% ja naiste hulgas 31%, märkis uuringu vastutav täitja, Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Mare Tekkel.
Pideva tõusu järel langes mõnevõrra oma tervist antud hetkel üsna heaks või heaks hinnanute osa — meestel 46%-le ja naistel 50%-le. Suurim langus toimus 25–34-aastaste meeste vanuserühmas. ”Nende näitajate taustal ei tundu positiivsena ja paneb mõtlema muutuste põhjustele, et nende osa, kes ei puudunud viimase 12 kuu jooksul päevagi töölt või koolist, suurenes märkimisväärselt, eriti meestel, kellel see näitaja jõudis 63%-ni,” lausus Mare Tekkel. “See tõus näitab, et inimesed on haigena siiski tööle või kooli läinud ja rohkem on seda teinud vanemaealised mehed.”
Vaatamata hea tervise enesehinnagu osa vähenemisele, langes samal ajal ka perearstiabi kasutanute osa. Enim vähenes see 35–44-aastastel meestel. Hambaarsti juures käimise tase oli madalseisus 2004. aastal ja vähenes nüüd jällegi eelneva tõusu järel, kuid jäi siiski kõrgemaks 2004. aasta tasemest. Meestest käis viimase 12 kuu jooksul hambaarsti juures 42%, naistest 57%. 16–24-aastaste meeste hulgas vastav näitaja suurenes.
”2010 oli esimene aasta, mil seni pidevalt kasvanud inimeste enesehinnang oma tervisele muutus halvemaks. Samas saab positiivsena välja tuua, et vaatamata keerulisele ajale ei kasvanud alkoholi tarvitamine ega suitsetamise levimus. Positiivne nihe toimus ülekaalu ja rasvumise levikus, kus meestel toimus väike langus. Suurenes ka rohkem kui üks kord nädalas tervisesporti harrastavate meeste osa,” lisas Tekkel.
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring toimub igal paarisaastal alates aastast 1990. Viimasele, 2010. aasta kevadel toimunud uuringule vastas 3024 inimest vanuses 16–64 aastat. Uuringu valdkonnad on toitumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kehaline aktiivsus, liikluskäitumine, aga ka arstiabi ja ravimite kasutamine, tervise enesehinnang ja teadmised HIV-nakkuse kohta. Uuring moodustab osa Finbalt Health Monitor ühisuuringust, milles osalevad veel Leedu, Läti ja Soome.
