Arvatavasti on tegu mügri ehk vesiroti kaevetöödega lume all, mis nüüd, lume sulades on ilmsiks tulnud. Neid on sel aastal eriti palju. Ja kuna maa polnud paksu lume all teab kui sügavalt läbikülmunud, said nad seal usinasti toitu otsides toimetada.

Mügrid talveund ei maga ja on ellujäämiseks pidevalt toiduotsingul. Aiapidajaile on nad tõeliseks nuhtluseks, närides puude ja põõsaste juuri ning kahjustades püsililli. Nende rohkele paljunemisele aitab kaasa pehme lumerohke talv, kus maa liiga sügavalt läbi ei külmu ning soodne suvi, kus loomakestel jagub piisvalt toitu ning nende paljunemistingimused on head.

Selliste mullaviirgudega pole muud, kui tõmmata raudrehaga nad murule tasaseks ja oodata muru roheliseks minemist. Kui on liiga suured laigud, võib ka külvata täiendavat muruseemnet.
Ja muidugi teha kõikvõimalik, et vesirotti aiast eemale peletada. Aed hoida võimalikult puhas, eemaldades sealt praht, kulu ja heinaniide, aitab ka korralik maa kaevamine, korras tuleks hoida ka kompostihunnik, ning jälgida, et sinna ei satuks toidujäätmeid.

Vastaetud käikudesse võib panna lõkse ja püüniseid või kasutada mürkhõrgutisi. Et lõksud-püünised poleks inimese lõhnaga (neil on väga hea haistmine), tuleks neid mõne päeva vältel väljas hoida või kasutada nende ülespanemisel kindaid (head on vanad aiatöökindad, mis on mullalõhnased). Omast kogemusest tean, et võitlus nendega on üsna tulutu, eriti kui läheduses asuvad looduslikud elupaigad - tiigid, kraavid, veekogud ja muud madalad-niisked kohad.

Natuke aitab neid aiast eemale peletada mõni kaevamishimuline koer. Aga siis on aed kaeveauke täis ja ka nende üle pole perenaine kuigi rõõmus.