Kuidas kasvatada kullerkuppe
Metsaservalt või taimeärist koju toodud ning lillepeenrasse istutatud uhke kullerkupupuhmik ei pruugi aias sugugi edukalt kasvada. Eriti kui valida talle kasvukohaks päikesele avatud peenar, mis on lahja ja liivaseguse mullaga. Viimane kuivab taime jaoks kuuma suvepäikese käes liialt ära. Taim jääb kiratsema, heal juhul peab aastakese vastu ja annab tuleval kevadel üksikuid väheldasi õisi.
Kullerkupud on madalad kuni poolkõrged mitmeaastased rohttaimed. Nende lehed on sõrmjalt lõhestunud, vars lihtne või harunenud, püstine. Keraja kujuga, umbes 3 cm läbimõõduga õied võivad olla valged, kollased või oranžid. Õitele annavad keraja kuju kroonlehelaadsed nõgusad tupplehed, mida võib olla 5-15.
Kullerkupp on niiskete ning huumus- ja toitaineterikaste kasvukohtade taim. Nii võibki meie harilikku kullerkuppu leida kasvamas niisketel märgadel aasadel, sooniitudel, oja- ja kraavikallastel, jõeluhtadel, niisketel metsaservadel. Vaid paksus metsas, kuhu ei ulatu päikesekiired, ei kasva kullerkuppe, taimele on seal lihtsalt liiga vähe valgust.
Ka koduaias tuleks kullerkuppudele leida päikeseline või poolvarjuline kasvukoht, kus oleks huumus- ja toitaineterikas muld ning jaguks piisavalt mullaniiskust, st võrdlemisi sarnane nende looduslikule kasvukohale. Mullaviljakuse parandamiseks võib taime kasvukohta multšida nii sõelutud kõdusõnniku, turba kui kompostimullaga. Sügisene multšimine aitab õrnematel kullerkuppudel ka paremini talvituda.
Põuasel suvel tagada regulaarne kastmine, vastasel korral jääb tuleva aasta õitsemine kasinaks. Kui kullerkuppude kasvukohas on kõrge mullaviljakus ning head niiskusolud, võivad need kaunid kullakerad ühel kohal kasvada probleemideta aastaid, ilma et neid oleks vaja ümber istutada.
Paljundada saab kullerkuppe puhmiku jagamise teel. Selleks on sobivaim aeg kas varakevad või sügis. Õitsvate taimede jagamisest võimalusel pigem hoiduda.
Kullerkuppe võib istutada veekogude kallastele, loodusaeda, püsilillepeenraisse, pea-asi, et seal jaguks niiskust ja muld oleks viljakas. Vältida vaid kullerkupu istutamist aladele, kus tallavad kariloomad või mida niidetakse, seda taim ei talu ja läheb üsna pea välja. Kaaslaseks sobivad teisedki mõõdukat niiskust ja toitaineterikast mulda armastavad taimed nagu võhumõõgad, kellukad, siniladvad jpt.
Õigel hetkel korjatud kullerkupud on ka head lõikelilled. Samas tuleb arvestada, et tulikaliste sugukonna esinadajana on temagi mürgine ja võib põhjustada nahaärritusi.
Väga erinevatel põhjustel (taime rohke korjamine, metsastumine, maaharimine jms) on kahjuks kullerkuppude kasvukohti järjest vähemaks jäänud. Seega tuleks taime korjamisel või koduaeda toomisel käituda mõistlikult.
