* Hariliku tomati metsikuid esivanemaid on leitud Lõuna-Ameerikast, Mehhiko, Kolumbia, Ecuadori, Peruu, Brasiilia ja Boliivia aladelt.

* Kui tomat 16. sajandil Euroopasse jõudis, kasvatati teda eelkõige ilutaimena, pealegi peeti tomatit pikka aega mürgiseks.

* Alles 18. saj hakati tomatit Euroopas toiduks tarvitama, peamiselt Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias. Kuigi, ka veel 20. sajandi alguses levis müüt, et tomatite söömine põhjustab vähki.

* Itaallased kutsuvad tomatit pomodoro´ks, mis tõlkes tähendab „kuldne õun“, põhjuseks asjaolu, et esimesed Euroopasse jõudnud tomatid olid kollaste viljadega. Tomati söömisel arvati olevat hoopis kummaline tagajärg – armuhullus, nii on saanud tomat külge tiitli „armuõun“ (pr pomme d´amor, sks Liebesapfel, ingl Love apple).

* Hispaanlaste antud nimetus tomate pärineb aga indiaanikeelsest nimetusest tomatl.

* Suurimad tomatitootjad on Euroopas Itaalia, Hispaania, Kreeka. Maailmas aga Hiina, Ameerika ja Türgi. Soojematel aladel kasvatatakse tomatit avamaal, jahedama kliimaga piirkondades on tomat üks levinumaid kasvuhoonekultuure.

* Maailmas toodetakse üle 140 miljoni tonni tomateid aastas. Tomati tarbimine sõltub piirkonnast. Põhjamaades jääb see vahemikku 10-20 kg inimese kohta, lõunapoolsetes riikides aga 50-100 kg inimese kohta aastas. Aasia maades on tarbimine väike, jäädes alla 10 kg inimese kohta aastas.

* Veel 19. saj lõpul, 20. saj alguses oli tomat kui köögivili Eestis praktiliselt tundmatu. Nii võis tomatiseemneid leida aiaärides suvelillede seast, kust ta siis tasapisi populaarsust kogudes arvati algul maitsetaimede, hiljem aga köögiviljade hulka.

* Maailmas on ligikaudu 10 000 erinevat tomatisorti.

* Botaaniliselt on tomati viljaks mari.

* Tomati viljade suurus varieerub väga laiades piirides. Nii võib leida sorte, mille vili kaalub vaid 5 g, samas on sorte, mille viljade kaal võib olla kuni 600 grammini.

* Kujugi varieerub laiades piirides – ümmargused, lapik-ümarad, ovaalsed, pirnikujulised, ribilised, piklikud. On tomateid, mis jäävad paprikasarnaselt seest õõnsaks (paprikatomateiks kutsutud tomatid on hinnatud kulinaarias). Virsikutomatite pind on aga sametjalt pehme, justnagu virsikuilgi.

* Nii nagu varieerub viljade suurus ja kuju, varieerub ka nende värv. Nii võib leida tomateid, millede viljade värvus on roheline, rohelisetriibuline, punarohelisetriibuline, valge, tume-purpurpunane, kollane, oranž, punane, roosa või violetne.

* Tomat kuulub maavitsaliste sugukonda ja on seega suguluses ka näiteks kartuli, paprika, baklažaani, füüsali, tubaka, petuunia ja ogaõunaga.

* Tomati näol on tegemist üheaastase rohttaimega, keda on võimalik teatud tingimustel kasvatata ka mitu aastat.

* Tomatiseemned on sisse süües inimesele ohutud. Igast tomatiseemnest kasvab üks taim. Üks taim annab keskmiselt 20 tomatit.

* Kui tomati viljade keskmine kaal jääb vahemikku 60-120 g, siis sordilt `Delicious` saadi vili, mis kaalus 3,51 kg. Suurima tomatitaime pikkuseks mõõdeti 19,8 m, tegu oli sordiga `Sungold`.

* Tomateid on parim säilitada toatemperatuuril – külmkapis väheneb nii tomati toiteväärtus kui iseloomulik aroom.

* Tomat on kalorivaene köögivili (100g sisaldab umbes 16-23 kcal), samas aga sisaldab rohkesti organismile vajalikke mineraalaineid ja vitamiine. Vitamiinidest on tomateis enim C-vitamiini (15-25 mg/100g), mineraalainetest aga kaaliumi (250-300mg/100g).

* Tomatile kauni punase värvuse andja lükopiin loetakse inimorganismile äärmiselt tähtsaks kaitsevahendiks mitmesuguste haiguste, eelkõige aga vähktõve ja infarkti eest.

* Tomatimahl on hea seedetegevuse reguleerija, soodustab sapi- ja kuseeritust, omab mikroobidevastast toimet, alandab vererõhku ning tugevdab verekapillaare. Tomatimahl ergutab ka sugunäärmete tegevust.