Ebajasmiinide seas on nii metsmaasika- kui ka apelsinilõhnalisi sorte

Kohe kui sirelid on õitsemise lõpetanud, alustab harilik ebajasmiin. Ja seejärel teised liigid, viimasena puhkeb juulis õide hall ebajasmiin.

Ebajasmiin püüab tähelepanu ainult õitsemise ajal, aga siis teeb ta seda tõesti täie rauaga. Õitsev põõsas võib olla kas või teisel pool maja peidus – aeda jõudes leiab ka võõras ta kohe üles.

Ebajasmiini õite magus lõhn on vänge ega meeldigi kõigile. Kuid paljud sordid on mahedama aroomiga ning mõned isegi metsmaasika- või apelsinilõhnalised. Eriti tundliku ninaga aiasõber võib aga valida lausa lõhnatute õitega põõsa.

Loe ka - Kuidas paljundada taevalikult lõhnavat ebajasmiini

Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) on meie aedades üks levinumaid ilupõõsaid. Seda vähenõudlikku, vastupidavat ja pikaealist liiki on Euroopa aedades kasvatatud juba alates XVI sajandist. Põõsas kasvab umbes 2 m kõrguseks, vanemas eas on tal kestendavad võrsed. Lehed on iseloomulikult karvased. Harilik ebajasmiin õitseb ebajasmiinidest kõige varem, alustades juunis kohe pärast harilikku sirelit.