Kas oled söönud muulukaid, metsmaasikatest suuremaid ja magusamaid marju?

Metsmaasikat tuntakse hästi, tema botaanilist lähisugulast muulukat leitakse-teatakse märksa vähem. Juuli ja augusti alguspool pakuvadki meile võimalust muulukatega lähitutvust sõlmida.

Muulukate ja metsmaasikate sugulust tõestab nende taimede sarnane välimus. Lehtedel ja õitel on vaid vaevumärgatavad erinevused, mis esimesel juhul hõlmavad lehe ehitust ja teisel juhul suurust. Ka pole muulukatel nii hästi arenenud võsundeid nagu metsmaasikatel.

Kõige rohkem erinevad teineteisest siiski metsmaasika ja muuluka viljad. Muuluka mõneti ebakorrapärase kujuga vili jääb ka täisküpsuse korral tihedalt tupplehtede embusse, kust seda pole sugugi nii lihtne kätte saada. Teine erinevus viljade tasandil puudutab nende jumekust. Ka täiesti küpsed muulukad ei omanda üleni punast värvust, tupplehtede varju jääv osa on rohekasvalge, marja tipp aga punakasroosa.

Loe ka - Väekatel metsmaasikatel on sisuliselt kulla hind. Selgitame, miks nad seda väärt on!

Võrreldes metsmaasikaga, on muulukas väiksema levilaga, see taim eelistab kasvada lubjarikkal pinnasel ning seetõttu kohtab muulukaid sagedamini eeskätt Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Viimane väide aga ei tähenda seda, et muudes Eestimaa piirkondades muulukaid ei leidu.