Enne kui kasepuidust tool Tsunftijänese restaureerimistöökoja viimistlustuppa pääseb, lihvin selle üle lihvpaberiga nr 150, et pind ikka võimalikult sile oleks. Lihvides tekib tolmu ja seepärast seda tööd hästi puhtana hoitavas viimistlustoas teha ei võigi. Viimistlustoas käin kogu tooli Mati Raali soovitusel veel üle nn karukeelega – see on sünteetilistest kiududest abrasiivne padi. Suusatajad puhastavad sellega näiteks suusapõhju või eemaldavad uuelt suusalt karedusi. Mina valin riiulist kõige pehmema padja ning asun lihvima. Õrnalt! Puidu sileduse tunnetamiseks kasutan Mati Raali eeskujul käeselga, kuna see on tundlikum kui peopesa. Libistan käeseljaga üle seljatoe. Tundub enam-vähem sile ja viimistluskõlblik.
Edasi lugemiseks: