Mahla saame jooksutada siiski ainult vanematest tüvedest, mille läbimõõt juba kolmekümne sentimeetri ringis, nooremad puud kurnab selline mahlavõtt ära.

Meil on mahlapuu harilik vaher (Acer platanoides), Põhja-Ameerikas jooksutatakse magusama mahlaga suhkruvahtrat (A. saccharum). Kanada vahtrasiirupit on meilgi müügil. Odavam meenutab maitselt tavalist peedisiirupit, mida maaperedes peale sõda keedeti, kuid on saada ka häid ja puhta maitsega sorte.

Vahtra värvimängud

Harilik vaher hakkab õitsema juba maikuu algupoolel, enne lehtimist. Eriti ilusad on vabalt kasvavad korrapärase võraga puud, mis värvuvad üleni kuldkollaseks.

Väga kenad on ka vahtra punaselehised sordid, nagu ‘Schwedleri’, mille kevadvärvus on nii lõõskavalt punane, et sellega ei suuda võistelda isegi vahtra enese sügispuna.

‘Schwedleri’ on vana ja tuntud sort, mida meil kasvab paljudes parkides. Natuke tagasihoidlikum on ‘Reitenbachii’ oma kevadise punakaspruuni ja suvel pruunika lehestikuga.

Päris mustjaspunast tumedat tooni säilitab kogu suve ‘Crimson King’. Tugevat punast tooni on ka sordid ‘Crimson Sentry’, ‘Royal Red’ ja ‘Faassens‘s Black’.

Punaselehiseid sorte leiab meie puukoolidest päris heas valikus. Neile pakub ilusat kontrasti sort ‘Drummondii’, mille lehtedel on lai (kollakas)valge, puhkemisel õrnroosa serv. Ka see sort on tuntud juba üle saja aasta, kuid meil ikka harv.

Enamik hariliku vahtra sorte kasvab aja jooksul suurteks puudeks, mis koduaeda hästi ära ei mahu. Muidugi talub vaher hästi kärpimist, aga lõpuks kipub see töö (ja puu ise kah) ikka üle pea kasvama.

Sooja aia vaher

Soojemas koduaias võib katsetada hoopis põldvahtra kasvatamist. Põldvaher (A. campestre) kasvab meil enamasti mõne meetri kõrguse põõsana, sest on sisemaal natuke talvekartlik.

Suuremaks puuks võib ta kasvada saartel ja Lääne-Eestis mere ääres. Õied ei ole küll nii ilusad kui harilikul vahtral, kuid nahkjalt läikiv lehestik köidab pilku kogu suve. Sügisel värvub lehestik mahedalt kollakasroheliseks. Põldvaher sobib ka parki põhjatuulte eest kaitstud kohta.

Väiksemas aias võiks katsetada ka mõnda madalamat sorti. ‘Postelense’ noored lehed on kuldkollased (hiljem värvus tuhmub), sort kasvab 2–3 m kõrguseks põõsaks.

Umbes sama kõrgeks saab ka väikeste lehtedega sort ‘Nanum’. Soojema kliimaga Lätis hinnatakse ka puhkedes veripunaste lehtedega sorti ‘Schwerinii’ ja punakatoonilist, suvel rohekasvalget ‘Carnivali’.